SIGMUND FREUD
vaatlusega. Selles suhtes pole objektiivse reaalsusega üldse seost. Naljamaailm ning naljatekst saab oluliseks alles
seejärel, kui ta on töödeldud meie teadvuse poolt.
Eespool on viidatud naljaterminite kõrval ka unenäo analüüsis kasutusel olevatele mõistetele. Muidugi pole
juhuslik, et Freud nalju analüüsima sattus. Tema unenäoteooria sarnaneb huumoriteooriale ning algtõuke
naljadest kirjutamiseks andis W. Fliessi märkus Unenägude tõlgendamise kohta: Unenäod paistavad vahel nii
naljakad. (Oring 1987: 271)
Kaheldamatult pani Sigmund Freudi teooria aluse uuele meetodile rahvajutuuurimises, mis leidis rohkelt
järgijaid. Selle soosituse põhjusi on mitmeid. Räägitud on ühiskonna ja sotsiaalteaduste uurimismeetodite kriisist,
teadusalade piiride ähmastumisest. Vanad, traditsiooniliste meetodite abil otsitud nalja, aga ka kogu pärimuse
annaabi.ee 
