tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus rahvaliku muusika- ja tantsukultuuri seas iseseisva zanrina ning kujunesid välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas romantism, mis idealiseeris mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi agusesse, mil flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud kolmas ja seitsmes aste. Tüüpiline on nn Andaluusia kadents, mis früügia E helistikus tähendab harmoonilist järgnevust Am G F E. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst; varieeruvus saavutatakse hääletämbri ja mikrotonaalsuse abiga, suur osa on improvisatsioonil
pealinnaks on Sevilla. Andaluusias elab 700 000 inimest. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja juba 18. sajandi teisel poolel. Seda muusikat viljeleti nii maal kui ka linnades, enamasti kirjaoskamatu lihtrahva seas, kelle hulka kuulusid peamiselt andaluuslased aga ka mustlased. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, mil flamenkotantsijad ja -lauljad esinesid paljudes kohvikutes. Flamenko Ajalugu Flamenkol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst, varieeruvus saavutatakse hääletämbri abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid Muusika
Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et ,,Carmenist" saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Ooperis laulis ka Jassi Zahharon. Tal on hästi võimas ja hea hääl ning ,,Carmenis" oli tal ka ilus osa laulda. Oli ka koorilaulu, milles laulsid poisid. Ooperis olid ka flamenkotantsijad, kes tantsisid ikka väga hästi. Flamenkotantsijatel olid väga värvikirevad riided ka, mis jäid silma. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid kõik sobis suurepäraselt. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus ,,Carmen" rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. Etendus oli väga dramaatiline mõnes kohas tekkis kohe
annaabi.ee 
