Flamenko Flamenko (hispaania k flamenco) on Hispaania (Andaluusia) päritolu rütmikas muusikastiil (kitarrimäng ja laul) ning temperamentne keerukate käeliigutuste, plaksutuste ja jalalöökidega soolotants, mis moodustavad keeruka muusikalise ja kultuurilise traditsiooni. Flamenko on pärit Andaluusia alamklasside seast ja sisaldab kultuurimõjusid mustlastelt, araablastelt ja põhja-aafriklastelt, hilisemal perioodil ka Ladina-Ameerikast. Flamenko sünniaeg pole teada kuid selle juured võivad ulatuda rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult
Flamenko Hispaania,Andaluusia Flamenko on tants mis on pärit Hispaaniast, täpsemalt Andaluusiast. Sageli seostatakse Flamenkot kogu Hispaaniaga, aga Flamenko sünnimaa on siiski Andaluusia. Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel, riigikeeleks on seal hispaania keel. Riigipindala on 504 782 km², rahvaarv on 46 120 000 inimest. Rahaks on seal euro. Andaluusia on Hispaania provints, mis asu Hispaania lõuna osas, sealseks pealinnaks on Sevilla. Andaluusias elab 700 000 inimest. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Retsensioon Käisin vaatamas näitust Arabesk II, mis oli 15. jaanuaril üles pandud Aja majja. Näitusel oli esindatud kaks kunstnikku: Anke Oks ja Laila Talunik. Näitust saab vaatama minna kuni 11. märtsini. Tegemis oli maalinäitusega. "Korralik kokteil temperamendist ja graatsiast ehk näitus, milles põimuvad flamenko ja ballett". Balletti oli kujutanud Anke Oks ning flamenkot Laila Talunik. Anke Oks on õppinud näitekunsti eriala Pärnu Raeküla Gümnaasiumis ning skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid balletti. Tema tööd on olnud esindatud kuuel ühisnäitusel ning kahel personaalnäitusel. Laila Talunik on samuti õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal, kuid oma kooliteed alustas ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis
Milles seisneb hispaania kultuuri eripära ? - Muusikatraditsioonid on erakordselt rikkad ja eripalgelised, kuigi sellele kultuurile avaldavad mõju nii itaalia, prantsusmaa kui ka araabia kultuur on ühtseks jooneks on tantsulisus ja rütmierksus . Flameko -On tekkinud mustlasmuusika mõjutusel, flamenkot kirjeldab keevalisus ja kirglikus. Iseloomulik taktimõõt on 2/4 või ¾ Tähtsaimad pillid -vihuela , kitarr , kastanjetid, tamburiin Tuntud ooperilauljad : Placido, Carraras ja Caballi. Milliste maade muusikakultuur on Ladina-Ameerika muusikat mõjutanud ? - Hispaania , Portugal , prantsusmaa ja indiaani hõimud kes säilitavad oma kultuuri . Märksõnad mis iseloomustavad Ladina muusikat - Temperament ,tants Millised Ladina-Ameerika tantsud kuuluvad võistlustantsude hulka ? -Samba ,tsa-tsa,rumba, pasodoobel,dzaiv
...................................................................................................... lk 3 Hispaania inimesed..................................................................................................... lk 3 Hispaania muusika....................................................................................................... lk 4 Hispaania tantsud........................................................................................................ lk 4 Flamenco (Flamenko) ................................................................................................. lk 5 Bolero.......................................................................................................................... lk 6 Paso Doble .................................................................................................................. lk 6 Hispaania popmuusika ................................................................................................ lk 7
Ladina-Ameerika muusika Hispaania....................................................................................................................................2 Flamenko.................................................................................................................................2 Fandango.................................................................................................................................2 Ladina-Ameerika........................................................................................................................3 Brasiilia..............................................................................
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu koostööga Itaalia saatkonnaga
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ
Mängitud heli on väga vali, tänu millele saab seda väga hästi eristada teistest pillidest. Malinke hõim väidab, et hea trummar on see, kes ,,paneb dzembe rääkima", ehk suudab räägida väga emotsionaalse loo. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Lenke_djembe_from_Mali.jpeg/166px-Lenke_djembe_from_Mali.jpeg Kora on harfikujuline pill, mida mängitakse Lääne-Aafrikas. Kora teeb harfile sarnast häält, kuid kui mängides seda traditsiooniliselt, see on sarnasem flamenko kitarritehnikale. Pilli mängija kasutab mõlema käe pöialt ning nimetissõrme, et keelte peal mängida. Tavalisematel koradel on 21 keelt : ühteteist mängib vasak käsi ja kümmet parem käsi. Tänapäevasematele koradele lisatakse aeg-ajalt 4 bassikeelt. Vanasti valmistati keeled naharibadest, nüüd kasutatakse harfikeeli või õngenööre. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Kora_DSC_0355.JPG/166px-Kora_DSC_0355.JPG
Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid Lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest triibust: punane, kollane ja punane. Vapp Osborne'i härg on Hispaania kultuurisümbol Flamenko on muusika ja tantsuzanr, mis pärineb 18.sajandi Andaluusiast Pildid: ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim ine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neljas tase Viies tase
itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. PILDID HISPAANIAST HISPAANIA MUUSIKA . HISPAANIA MUUSIKA ON VÄGA-VÄGA TIHEDALT SEOTUD HISPAANIA TANTSUDEGA. OSAD HISPAANIA RAHVALAULUD ON KA TANTSULOOD. SELLEPÄRAST ONGI ERILINE NÄHTUD HISPAANIA KULTUURIS FLAMENKO, KUS ON ÜHENDATUD LAUL, TANTS JA PILLID. KUULSAIMAD RÜTMIPILLID ON KASTANJETID JA TAMBURIINID. VÄGA TUNTUD HISPAANIA RAHVATANTS ON BOLÉRO, MILLE SAATEKS KASUTATAKSE KASTANJETTE JA KIRTARRI. KUSJUURES KLASSIKALINE KITARR ON PÄRIT JUST HISPAANIAST. TUNTUIMAD LAULJAD ON PLACIDO, CARRARAS NING CABALLI, NAD ON OOPERILAULJAD. HISPAANIA MUUSIKAL ON OLNUD VÄGA PALJU MÕJUTAJAID. PÕHJA- HISPAANIAS ON PRANTSUSE JA ITAALIA MUUSIKA, LÕUNA-HISPAANIAS ON ON ARAABIA NING MUSTLASMUUSIKA MÕJUD.
Third level Fourth level Fifth level Hispaania laulja Enrique Iglesias Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hispaania on flamenko kodumaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Härjavõitlus ehk corrida Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hispaania muusika . Hispaania muusika on väga-väga tihedalt seotud Hispaania tantsudega. Osad Hispaania rahvalaulud on ka tantsulood. Sellepärast ongi eriline nähtud Hispaania kultuuris flamenko, kus on ühendatud laul, tants ja pillid. Kuulsaimad rütmipillid on kastanjetid ja tamburiinid. Väga tuntud Hispaania rahvatants on boléro, mille saateks kasutatakse kastanjette ja kirtarri. Kusjuures klassikaline kitarr on pärit just Hispaaniast. Tuntuimad lauljad on Placido, Carraras ning Caballi, nad on ooperilauljad. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Põhja- Hispaanias on prantsuse ja itaalia muusika, Lõuna-Hispaanias on on araabia ning mustlasmuusika mõjud.
Itaaliast Iseärasused Peamine usund on Rooma katoliiklus Rooma katoliiklus – 76 % ( 2 % muu usk- juudid ja moslemid ning 19 % ateistid) Härjavõitlus – traditsiooniline vaatemäng, kus härjad on söödastatud ja seejärel tapetud härjavõitlusareenil publiku meelelahutuseks. Viib läbi matador ehk härjavõitleja http://www.youtube.com/watch?v=o-cVc- Bn7jg Iseärasused Flamenko – žanr Hispaania muusikast, laulust ja tantsust, iseloomulik käte plaksutamine ja kingakontsade klõpsutamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin http://www.youtube.com/watch? v=hgitRq_0410 Tunutumad filmitähed : Antonio Banderas ja Penelope Cruz Hispaania köök Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide, pipra ja oliivide rohkus. Maitseaineid
muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad ja festivalid, mida pole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin. Hispaaniat oleks raske ette kujutada ilma härjavõitluse ehk corridata. Selle eripärase meelelahutuse tarvis on siia püstitatud 350 amfiteatrit. Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat.
Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad ja festivalid, mida pole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin. Hispaaniat oleks raske ette kujutada ilma härjavõitluse ehk corridata. Selle eripärase meelelahutuse tarvis on siia püstitatud 350 amfiteatrit. Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat.
Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas.Selline sõna paar on näiteks homo sapiens'ist On sõnu paljudest erinevatest keeltest, mis on kohanenud eesti keelega.Neid sõnu on nii inglise, hispaania ja ka isegi hiina keelest.Inglise keelest näiteks disco(disko), hispaania keelest flamenco(flamenko) ja hiina keelest wok(sellest on tuletatud sõna vokkima). Samas on ka sõnu mida on otstarbekam kasutada lähtekeelsel kujul - neid kutsutakse tsitaasõnadeks.Näiteks prantsuse keelne botique(butiik) ja itaalia keelne cappuccino(kaputsiino).Üksikud tsitaatsõnad on leidnud endale eesti keelse vaste nagu näiteks yuppie, millest on saanud pintsaklipslane, kuid sõna show pole siiani endale vastet leidnud
Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja Modernballett – 20. saj algus, vabam kui ballett, kindlad tehnikad Moderntants – üldnimetus paljudele tantsustiilidele(1920 Ameerica Duncani vabatants arenes edasi) Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne
saj Itaalias, fikseeriti 17.saj Prantsusmaal modernballett – fikseeritud muusika, kuid koreograafia luuakse uuesti kaasaegne tants – koreograafia on originaallooming Lisaks: miim, nukuteater, objektiteater, rakendusteater, poliitiline teater, pärimusteater, tehnoloogiline ja digitaalne teater Butõ – postmodernistlik hübriidvorm, milles jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz (ekspressionistlik tants, Saksamaal pärast I MS levima hakanud moderntants), flamenko jne Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas nukuteatrist, erinevad vahendid ja ready-made objektid, sh nukud, masinad, kangad, värvid Tehnoloogiline teater – keskmes masinad, arvutimanipulatsioon Rakendus- ja osalusteater – sotsiaalsed, hariduslikud, reaalne kontekst, vaatajad osalevad etendusprotsessis, võivad etenduse käiku muuta Idamaine teater – seotud usundiga, rituaalidega, mõjutas tugevasti 20.saj
https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Hispaania_jalgpalliklubid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Hispaania_jalgpallikoondis https://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_football_league_system https://www.google.ee/search?q=hispaania+vaatamisv%C3%A4%C3%A4rsused&ie=&oe= https://et.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD https://et.wikipedia.org/wiki/Enrique_Iglesias https://et.wikipedia.org/wiki/Julio_Iglesias https://et.wikipedia.org/wiki/Flamenko https://et.wikipedia.org/wiki/Boolero L k 13 / 14 Suurimad linnad pilt 1 Rooma riik 395. aastal................................................................................4 pilt 2 Hispaania kaart........................................................................................... 7 pilt 3 17. august 2017 seisuga Madridi reali mängijad.........................................8
reeglitele. Iseloomulik argielulise materjali kasutamine, piiride lõhkumine kunstivormide vahel jne. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile. 32. Mis on buto, rakendusteater, objektiteater? · Buto - postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surmafilosoofiaga. · rakendusteater - teatrimajadest väljaspool toimivad, kogukonna ja muutuste hüvanguks töötavad teatripraktikaid, mille alla käivad nt draamatöö, kooliteater, foorumteater, luguteater või haiglaklounid. · objektiteater- teater, kus kasutatakse mitmeid teatrivahendeid, nt nukke, masinaid, varjuteatrit jne 33
Mõnel oli looduslik õõs, teistes suurendati seda, et hääl oleks valjem. Osale puuriti augud sisse, et neid paarikaupa kokku siduda. Niisuguseid pille mängisid alati naised tantsu saateks. Plagistidest arenesid esimesed kastanjetid, mida kohtab esmalt Kreeka ja Egiptuse rahvalikus muusikas 500 eKr. Need olid praegustest kastanjettidest palju pikemad. On teada, et ka Vana-Roomas olid kastanjetid olemas. Euroopas seostatakse kastanjette kõige rohkem Hispaania flamenko tantsuga. Seal olevat neid tuntud juba siis, kui tekkis foiniiklaste koloonia. Triangel Triangel on Egiptuse sistrumi järeltulija, mida mängiti jumalannade Hathori ja Isise auks ning kurjade vaimude peletamiseks. Sistrumil oli 2 põhikuju: 1) metallist ja kaarjas, 2) fajansist templisistrum, millel oli keskne jumalanna Hathori pea. Metallpill oli tagurpidi pööratud U-kujuline ning sageli hõbedast, alla oli kinnitatud puust käepide
Kaasaegne tants on välja kasvanud 1960ndate moderntantsust, jõudes Eestisse pea 30 aastat hiljem. On midagi tantsu ja argikäitumise piiripealset. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile. · Eesti üks tähelepanuväärsemaid nüüdistantsijaid on Mart Kangro 32. Mis on buto, rakendusteater, objektiteater? Buto on postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surmafilosoofiaga. But teket on mõjutanud II maailmasõja aegsed rängad sündmused Jaapanis. · Seos Eestiga lavastus "Eesti ballaadid" (2004, Von Krahli Teater, koreograaf Aki Suzuki) Rakendusteater · Foorumteater brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika, mille eesmärk on eelkõige sotsiaalne, mitte esteetiline. Boal on kirjutanud raamatu "Theatre of the Oppressed" (1979) ehk "Rõhutute teater".
sammaste arv kasvas 850-ni (10 saj.). 1236 läks islamiusuliste mosee kristlaste kätte. 1523 keiser Karl V ajal asuti moseed taas umber ehitama. Kõige paremini valgustatud keskossa tehti esimene altar. 243 aastaga ehitati mosee sisse praktiliselt vaheseinteta ristiusu katedraal nn. Capilla Mayor, kus toimub ka tänapäeval igal hommikul missa. 1533 luba kuningalt osa moseest maha lõhkuda, et sinna asemele oma kirik ehitada. Läänegootide kivist altar ja rist on taas oma endisel kohal Flamenko - 19. saj. Andaluusias tekkinud tants ja muusikastiil, mis talletab endas erinevate kultuuride, erinevate rahvaste jälgi India mustlastest kuni Euroopani. Sevilla /Sevilja/ - linn Lõuna-Hispaanias Andaluusias,Guadalquiviri (jõgi Lõuna- Hispaanias,mis on laevatatav Sevillani) ääres. S asub nii madalal, et peaaegu igal talvel on uputus. Kuulus 712.-1248.aastani araablastele, 1248. aastast 19. nov Kastiiliale. 31. märtsil 1493 saabus Sevillasse Kolumbus oma esimeselt ekspeditsioonilt (4
annaabi.ee 
