Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või
eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu
ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu
Ahuramazdat oma peajumalana. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevani. 2. Renesanss ja Humanism 14 sajandil tõuseb tähelepanu keskmesse inimene Hakati tundma õppima antiik kultuuri - inimese väärtustamist = taassünd ehk renesanss - humanism Renesanssi ja humanismi ideed levisid Euroopas 16 sajandil - Saab oluliseks kogu Euroopale Renesanssi ja humanismi tekke põhjuseks Itaalias oli majanduslik jõukus, mis kogutud sajandite jooksul Esile kerkis Firense - linna valitses meeditsite suguvõsa - nad väärtustasid vaimsust, kultuuri ja kunsti Ka paavstid toetasid renesanssi ja humanismi Hakati hindama inimese keha ja hinge harmooniat ehk tervikut - inimene on jumala loomingu tipp Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat Võeti kasutusele perspektiiv
Roomas armastati suhteliselt suuri ansambleid ja madrigalilaadseid koore (3.-6. häälseid), kes kujutasid deemoneid, ingleid, teenijaid jms. gruppe. Ooperi ja oratooriumi piiril "Hinge ja keha etendus". Cavalieri (1600. Firenzes) Tegelased allegoorilised (aeg, hing, keha, elu, ilm) Ette kanti stile reppresentativo maneeris (kujutlev). Teosel oli oratooriumi sünni juures sama suur roll kui Firense dramma in musical ooperi sünni juures. Tollane Rooma mõjukaim perekond oli Barberinide suguvõsa, kes sai linnas ka ooperi metseeniks. Kardinalid Antonio ja Francesco Barberini lasksid ehitada perekonna lossi ette suure ooperiteatri, mis mahutas üle 3000 vaataja. Balazzo Barberini teater avati 1632. a. Stefano Landi uue ooperiga "Püha Aleksius", Dramma musicale vaimulikul teemal. Tekst Giulio Rospigliosilt. Tegevus toimub 5. saj. Roomas. Stefano Landi (1587 Rooma - 1639 Rooma)
annaabi.ee 
