teha kogu aeg. Igal inimesel ja ka loomal on oma mõttemaailm ja oma arusaam kõigest. Mis elu see oleks kui kõik olendid oleksid täpselt ühesugused ja mõtleksid täpselt ühtemoodi. Elust kaoks igasugune huvitavus ja võimalus üllatuda. Siis oleks elu nagu tühi valge leht. Lõppsõna Minule isiklikult selline asi ei istu nagu filosoofia, mulle istuvad rohkem teaduslikumad alad nagu füüsika või matemaatika. Kuid kuna Leibnizi fiosoofia põhinebki metafüüsikal, siis see on minu jaoks isegi veidike huvitav. Mulle meeldib, et tema tunnetusteooria on väga tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofia tervikuna loodusteaduse vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest" AjaO taskuteatmik ,,Filosoofia" H. Koppel ,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest" L
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast.
Vm-l tekkisid väga suured eraraamatukogud. Hakkasid tekkima ka erateatrid. Aadlid saatsid oma toatüdrukud ja kammerteenrid õppima teatrikunsti. Tekkis pärisorjadest intelligents: kunstnikud, näitlejad, muusikud, heliloojad, luuletajad. Olid ka teised aadlid, kes tundsid rõõmu oma talupoegade piinamisest. Milline peab olema aadlik? See oligi kirjanduse põhiteema. Kas privileegid peavad olema kaasasündinud? 18. saj kogu Euroopas on filosoofiline ja pedagoogiline sajand. Arvati, et fiosoofia on selle sajandi tähtsaim saavutus. Kirjandus ja teater pidid olema kasvatuslikeks instrumentideks ja kooliks. Need õpetasid seda, kuidas oma elu korraldada. Fonvizin näitas, kuidas mõjub pärisorjus orjadele ja nende peremeestele. Sellest tulenesid küsimused: kas piiramatu võim on hea ja kasulik? Kas piiramata monarhi võim on kasulik? Sellest kasvas ka tähtis poliitiline küsimus. Fonvizini mõis on Vm külaelu näidis. Starodumi vanamoodsad mõtted pärinevad Peetrilt. 18
annaabi.ee 
