Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse
Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis
1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga. Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi head meelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem
poiss. Pärast kooli lõpetamist läks Jannsen Carl Köberi juurde, kes koolitas noormehest hea ja eduka köstri. 23 aastaselt sai Johann Voldemar Jannsenist Vändra köster ja kihelkonnakoolmeister. Ta oli usin õpetaja ning töö kõrvalt tegeles ka kirjatööga. Rahvale meedis Johann Voldemari looming ning ta kogus kirjutamisega tuntust. 1843. aasta märtsis abiellus Jannsen oma õpilase ja endise köstri vennatütre Anette Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta lõpus sündis neil tütar Lydia Fiorentine Emilie Jannsen. Kokku oli Jannsenil kuus last. Perel tekkisid rahaprobleemid. 1850. aastal kolis Jannseni pere Pärnusse. Johann Voldemar asus Pärnu Ülejõe kooli õpetajaks. Perno Postimees ehk Näddalileht Ajaleht Perno Postimees ilmus esimest korda 1857 aasta suvel ja lehe väljaandjaks oli Jannsen. Lehe nimel tegi ta palju tööd ning see oli pika eeltöö tulemus, sest lehe tegemise palved lükati mitmeid kordi kirjastuse poolt tagasi.
1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest,aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga.Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi headmeelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem
1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest,aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga.Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi headmeelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem
annaabi.ee 
