Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Kontserdid Mandoliinile · "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 · "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile · Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 · Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid · "Ottone in villa" (1713) · "Orlando finto pazzo" (1714) · "Arsilda regina di Ponto" (1715) · "L'incoronazione di Dario" (1716) · "Il Teuzzone" (1719) · "Tito Manlio" (1719) · "La verità in cimento" (1720) · "Ercole sul Termodonte" (1723) · "Il Giustino" (1724) · "Dorilla in Tempe" (1726) · "Farnace" (1727) · "Orlando furioso" (1727) · "Rosilena ed Oronta" (1728) · "La fida ninfa" (1732) · "Motezuma" (1733) · "L'Olimpiade" (1734)
Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tema sümptomid, strettezza di petto ("survetunne rinnus"), on tõlgendatud kui astma. See ei takista tal õppida viiulit mängima, või osaleda muusikalistes tegevustes. Ning se ei takistanud tal mängida puhkpilli. Aastal 1693, vanuses 15, hakkas ta õpib saada preestriks. Ta pühitseti aastal 1703 25-aastasena. Tuntumad ooperid 1. "Ottone in villa" (kirjutatud 1713) on Antonio Vivaldi esimene ooper. 2. "Orlando finto pazzo" (1714) on Antonio Vivaldi teine ooper. 3. ,,II Teuzzone" oli neljas Antonio Vivaldi ooper, mis valmis 1719. Esimesena esitati see Teatro Arciducales mis asub Mantovas. Antonio Vivaldi. Antonio kuulsaim Viiuli kontrert Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/ · http://en.wikipedia.org/wiki/ · http://www.baroquemusic.org/ · http://www.bach-cantatas.com/ · http://classicalmusic.about.com/
Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Ta on kirjutanud üle 500 soolokontserdi, 73 sonaati, 46 ooperit (vähesed säilinud), kantaate, sümfooniaid, kammerimuusikat, mitmeid keelpillikvartete ja kristliku muusikat. Mõned tema ooperitest: Griselda (1735) , Semiramide (1732) , Filippo, re di Macedonia (1721) ,Tito Manlio (1719) , Orlando finto pazzo (1714) Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on
Esialgu andis Merelli heliloojale Rossi libreto "Pagulane" ("Ii Proscritto"). Verdi ei jõudnud veel tööle asudagi, kui impressaario soovituse maha laitis ning koomilisest ooperist kõnelema hakkas. 1840. a esimestel kuudel algasid sobiva ainestiku vaevarikkad otsingud. Uurinud läbi aukartust äratava hulga õige vaimulagedaid libretosid, peatus Verdi häda sunnil ühel neist: Poola kuningana esineva Prantsuse ohvitseri seiklustest pajataval naiivsel libretol "Vale-Stanislav" ("Ii finto Stanislao"), mis edaspidi hakkas kandma nime "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno"). Ent juba ooperi kirjutamise algus oli Verdile dissonantsiderohke. Raske haigus aheldas ta pikemaks ajaks voodi külge ning ehkki ta tervenenult tööd jätkas, ei taganenud tekkinud viletsus ja puudus niipea. Verdi elu suurimad õnnetused aga seisid alles ees. Juba varem surnud lastele järgnes juulis 1840 palavalt armastatud abikaasa Margherita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
