Ajalugu ja nüüdiskirjandus
Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus)
1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la
valed nööbid, parukamoed vms)
2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja
mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja
rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk
romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters
„Fingersmith”, 2002)
Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi
ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie
ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms)
Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni
katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi
vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms).
annaabi.ee 
