Rahvaluule
Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis
mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. See on vormilt
mõnevõrra ligidane vanasõnadele, ometi sisult ja funktsioonilt on see erinev.
Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Neid on võimalik
mõista vaid lauses. Kõnekäänd on paindlik kontekstiga kohanema, sellepärast laseb
ta end kasutada võrdlemisi erinevates tähenduslikes finessides. Kõnekäänu väljendi
algüksus on tihti tavaline sõnapaar. (näiteks: Ei kuule ega näe.)
Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt:
· Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.)
· Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.)
· Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk)
· Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.)
· Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.)
· Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?)
annaabi.ee 
