2. Filtrimine peeneteraliste hõljuva tahke aine eraldamiseks vedelikust. On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile. Vee väikesed molekulid pääsevad läbi poorse paberi, tahke aine osakesed aga mitte. Selle tulemusena saadud puhta vedeliku nimetatakse filtraadiks. 3. Eraldamine jaotuslehtriga Mittesegunevate ainete (nt vesi ja õli) eraldamiseks kasutatakse vastavat anumat jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saab raskema vedeliku anumst välja lasta. 4. Vedeliku aurustamine lahustunud tahke aine eraldamine lahusest. Vedeliku aurustamisel jääb aurustusnõusse tahke aine. (nt soola veest) 5. Destilleerimine vedeliku (lahusti) eraldamine lahusest (puhta vedeliku kättesaamiseks)
protsendiline sisaldus lahuses, kui KÜSIMUSED? 1. Mis on lahus? Näide! 2. Mis on lahusti? Näide! 3. Mis on lahustunud aine? Näide! 4. Mille poolest lahused erinevad teistest ainete segudest? 6. Mida näitab lahustuvus? 7. Kuidas on lahustumist võimalik vajaduse korral kiirendada? 8. Mis on küllastumata lahus? 9. Mis on küllastunud lahus? 10. Mis on üleküllastunud lahus? 11. Kuidas aineid segudest kätte saada? Tuua välja erinevad 12. Mida nimetatakse filtraadiks? 13. Mida nimetatakse destillaadiks? 14. Mis on kromatograafia ja milleks seda kasutatakse? (LÜHIDALT!) TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus; • Oskab välja tuua lahustumise kiirust suurendavad tegurid; • Mõistab, mis on aine lahustuvus; • Teab ainete eraldamise võimalusi segudest.
või foto vajalikest vahenditest Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Filtrimine Filtrimine on sobiv meetod peenemate või ka hõljuvate sademete eemaldamiseks vedelikust, neid on nõrutamisega raske eraldada. Laboris kasutatakse tavaliselt paberfiltrit. Vee väikesed molekulid pääsevad filterpaberi pooridest kergesti läbi, tahke aine osakesed jäävad aga filtrile. Filtrimisel saadud selget vedelikku nimetatakse filtraadiks. Aurutamine Vedelikku aurutatakse siis kui lahustes on ained ühtlaselt segunenud, nende koostisosi ei ole võimalik nõrutamisel või filtrimisel üksteisest eraldada. Vees lahustunud tahke aine kättesaamiseks on lihtsaim võimalus vedelik kuumutamisel välja aurustada. Vedeliku aurustumisel jääb aurutusnõusse järele tahke aine. C) KUIDAS ERALDATAKSE AINEID, MIS TEINETEISES EI LAHUSTU? (Põhjalik kirjeldus, lisada joonis(ed) vajalikest vahenditest
Aluselises lahuses on ülekaalus hüdroksiidioonid.Mida aluselisem on lahus, seda suurem osa on temas hüdroksiidioonide sisaldus. Aluseliste lahuste pH>7 7. 1) Setitamine ja nõrutamine: aine ei lahustu vees ja sade settib põhja 2)Aurutamine-vesi läheb kaotsi,kuumutamiseks sobib keeduklaas või portselan kauss 3)Filtrimine-vajalikud vahendid(filterpaber,filter,kooniline kolb).Saadakse kätte nii lahusti, kui sademed.Sade võib olla hõljuv.Läbi filtri läinud vedeliku nimetatakse filtraadiks. 4)Eraldamine jaotuslehtriga-jaotuslehter sobib teineteises mittelahustuvate või segunevate ainete eraldamiseks. 5)Destilleerimine- sobib lahustunud aine ja lahusti eraldaiseks ,saab kätte lahuse ja lahusti.
selgeks ja läbipaistvaks. Silidri põhjas aga on sadenenud mullaosakesi. Et nõrutamisega alustada, kallan ettevaatlikult läbipaistva vee pealt ära nii, et see mulda kaasa ei haaraks. Nüüd tuleb protsess filtrimine. Filtrimisega eraldan vedelikus tahked ained mis ei lahustunud ära. Võtan lehtri, lehtri sisse paigutan filterpaberi. Kallan vedeliku lehtrisse. Lehtri all olevasse anumasse tekib mõne aja pärast selge lahus, mida nimetatakse filtraadiks. 9 Vedelike eraldamine jaotuslehtriga. Jaotuslehtrit kasutatakse selleks, et eraldada mittelahustuvaid vedelikke, vett õlist. Teineteises mittelahustuvad vedelikud kihistuvad. Nt. kui vesi ja õli koos kallata klaasist anumasse. On näha, et vesi kui raskem vedelik on põhjas ja õli kui kergem on klaasist anuma ülalosas. Tänu jaotuslehtri abile saame vee ettevaatlikult välja lasta ning õlist eraldada.
annaabi.ee 
