"filosoofilit" - 1 õppematerjal

Sören Kierkegaard

pilkab ,,tõemeelset meest'', kes kinnitab, et kui talle näidataks piisavalt märke igavesest elust sealpoolses maailmas, siis ta oleks küll valmis selle nimel riskima kõigega, mis tal on. See teadmine ei aitaks: vastupidi, see takistaks teda tulemast usu objektiivse ebakindluse juurde. See hävitaks võimaluse pöörduda usku. (Meos 2000) Usu juurde kuulub moment, mida Kierkegaard kutsub hüppeks; ta võtab selle mõiste saksa kirjanik-filosoofilit G.E.Lessingilt(1729-17819, kes üldse on sügavalt mõjutanud Kierkegaardi subjektivismi.(4) Tõsiasjad on usust loogiliselt eraldatud. Selle loogilise katke või lõhe võib ületada vaid subjekti enda valikuga. Ta peab hüppama. Kui ta ei hüppa, siis ta ka ei usu. Kui ta ei julge või ei taha hüpata, kui ta veendub hüppe mõttetuses ­ ta ,,teab'' -, siis ta ka 10 ei usu. Kuid Kierkegaardi armutu tees on, et kõige sügavamalt ilmneb inimlikkus just