Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pi...
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on ...
Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks selle teooria piiratust mitme sajandi vältel ei avastatud, vaid ta paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Teine revolutsioon, millele Popper oma filosofeerimisega reageeris, oli sotsiaal-poliitiline –
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi presidendiks. Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks ...
Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. Ta pooldas sellist riigivormi, mis ei luba kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka
Küsimused ja vastused Mida tähendab, et keskaegne maailmakäsitlus oli a) dualistlik ja b) hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? No...
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja
What is the real meaning of life? Why prefer one thing to another? Can we trust observation? It’s raining outside - how do you know it is? I can see it’s raining. How to convince yourself its raining? A good reason to doubt - 49 other peaople have the same opinion. Falsifiable → possible; not falsified World disappeared in 2012 and got recreated 3 secs later → unfalsifiable - cannot prove it’s true/wrong, cannot provide any tests to prove it. Or - one or another but not both → exclusive - one or another (both) → inclusive (Invited those who are managers or specialists - both) Arguments valid or not - logic is a science where to decide it Different arguments lead to different methods. 1 - Recognizing arguments What is an argument? An argument is a group of statements, so that one or more of them (called the premises) is said to provide support for one of the others (called the conclusion). When the course sta...
ühiskondliku korra kriitika, vihane satiir kiriku, kuningavõimu, feodaalsõdade jms pihta. Voltaire´i mitmekesisest kirjanduslikust pärandist on kõige loetavamad tema ,,Filosoofilised jutustused". Neis väljenduvad Voltaire´i talendi kõige tugevamad küljed, terve valgustaja vaim, kus iga asi pidi õigustama oma olemasolu mõistuse kohtulaua ees või loobuma olemasolust. Jutustuste sisu moodustasid tavaliselt filosoofilised ideed, mõnikord isegi kogu ajastu filosoofilised süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda.
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel...
Kõned Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne temaatikat arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist iseseisvad kunstiteosed. Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu;
ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid", "Analüütilised etüüdid" (kus etüüd tähendab uurimust, uurimist). "Kommete etüüdid" jagunevad kuuest osast ehk stseenist: "Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust". "Filosoofilised etüüdid" on eksitava üldpelkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. "Analüütilised etüüdid" jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks, kuigi autor pidas sellesse ossa kuuluvaks "Abielufüsioloogiat". Gustave Flaubert 1821-1880. Ühelt poolt länenes Flaubert nn teaduslikule meetodile, mis toetas naturalismi, teiselt poolt nähtusid tema teostes filosoofilised ja psühholoogilised otsingud, mis ei mahtunud täielikult ei senise realismi ega ka
Augustiniuse aadressil, Kes jagab arusaama, et meie maailmapilt koosneb mosaiigitaolistest asjade kujutamisest. Sama arvas Wittgenstein oma esiteoses "Traktaat". Esimeses osas on nad kõige rohkem lõigu pikkused ja teises osas pikemad. Teoses arutleb Wittgenstein mõistuse mõistatuste ja probleemide üle. Probleemid puudutavad semantika, loogika, filosoofia, matemaatika, filosoofia, psühholoogia ja filosoofia valdkondi. Wittgensteini arvates tekivad filosoofilised probleemid sellest, et filosoofid mõistavad keele reegleid vääriti. Tema arvates ei mõista filosoofid iseenesestmõistetavaid mõisteid "ilu" ja "mäng". Autor kasutab "elementaar-" ehk "protokoll-lauseid". Wittgensteini arvates ei pea mõiste kasutamiseks vaja selle olemust mõista. Tema idee ongi et tähendus võrdub kasutusega. Tüüpiline filosoofiline tekst, mis lahkab filosoofilisi probleeme, paneb kokku ja
16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik
arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile pole võimalik vastest leida ei vaatluse, katse ega ka matemaatika abiga. Näiteks küsimus "Mis on aeg?". Sellise küsimuse puhul küsija ei tea, kust otsida vastuseid. Antud artikliga tõestab autor, et ükskõik kui palju küsimusi suudetakse allutada empiirilistele või formaalsetele küsimustele, jääb alati alles selliseid küsimusi, mida ei suudeta nende küsimuste liikide alla paigutada
Cicero looming Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja
rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM. Võeti kavva veel üks ala-pankraaton(maadluse ja rusikavõitluse segu). Demos-lihtrahvas Esimesed ametlikud mängud peeti 776 aastal. Plutarchose elulood Kreeka langus-aastaks 27 eKr Sel ajal kerkis Kreeka linnas Delfis esile preester Plutarchos, kelle kirjutised tegid ta kuulsaks terves Roomas. Tema eesmärk oli koostada filosoofilised paralleelsed elulood- kõrvuti üks kreeklane ja roomlane, kokku sai neid 23.
Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3
Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3
Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas ...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Filosoofia leksikon (1985: 86) vastata." Albert Camus (1972: 13) Milline on filosoofiliste probleemide iseloom? a) Empiirilis-faktilised küsimused Erinevad vastused, ent konsensus selles, et filosoofilised probleemid on kuidagi veidrad, vastikud Kus on mu mees? ja tülikad. Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? Isaiah Berlin eristas järgmiseid küsimusi: Milline on Eesti kriminaalseadustik? a) empiirilised b) formaalsed c) filosoofilised
Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde. Tal jäi Moskva ülikooli professori J
2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures arutleme? Kas teadmine on võimalik? Kuidas me teame, et me teame?
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
Tuglas kujutas läbi nende sümbolite ühiskonda Novelli lõpp, süsteem kukkus kokku. Võim(Huhuu mõtlematu) ja vaim (Popi e.hall mass liiga alandlik)ei osanud koos töötada. Õuduselamus huhuu peksis popit Lõbujanu - huhuu sai alkoholi läbi rõõmsamaks, kuid samas tegi see aind hullemaks. Loomade järgi maailma kujutamine. Sümbolistika. Teos on sügava psühholoogilise taustaga. Inimese vari Filosoofilised probleemid: Ema armastus ja sõja tüdimus Saatusega seotud filosoofilised probleemid: Kas üldse on võimalik inimelu juhtida? Kui tuleb sõda, kui palju sõltub inimesest endast`? Millal toimuvad novelli sündmused? Enamasti öösel. Viirastuslikkus. Uni Millised värvitoonid on nobvelli=? Tumedapoolne, nägi nimeste nägusid mustana, jõgesid tõrvana voolamas. Novell on sõja tõttu pessimistliku alatooniga. Inimestel pole unistusi ega õnne. Millise kirjandusvoolu tunnuseid võib leida? Sümbolism, Ekspressionism(tohutu piin, tohutu kannatus. Ema kannatused)
†1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine
Platoni proosas teenib keel mitmeid eesmärke. Kord on see isiku individuaalse iseloomustamise vahend, teinekord aitab luua ja kinnistada uusi filosoofia, tunnetusteooria või loogika termineid. Aga alati on keel paindlik, väljendusrikas, selge, sama aegselt täpne ja kujundlik. Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikustpoeedist, dramaturgist. Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes. Need dialoogid on stseenid, täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid on täis elavat dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub hingestatust ja kirge. Teosed Sokraatlikud dialoogid, milles Platon käsitleb peamiselt eetika küsimusi. Näiteks "Menon"
mõõdukas ratsionalism. • Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. • Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene
aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. Voltaire kirjanduslik looming on üsna mahukas: üle 50 näidendi (sh. tragöödiad "Oidipus", "Brutus", "Zaire" jt., komöödiad "Veidrikud", "Nanine"), hulgaliselt luulet ja epigramme. Poeem "Neitsi" (1755) sai kurikuulsaks kiriku ja Jean d'Arci pilamisega. Samuti kirjutas ta mitmed filosoofilised jutustused (nt. "Zadig", "Candide"). Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane, vaid pooldas nn. valgustatud absolutismi. Jean – Antoine Houdon (oli Prantsuse neoklassikaline skulptor) valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaažis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
WITTGENSTEIN (19-20 sajand, austria filosoof) TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mö...
HEITI TALVIK Elutee · 9.11.1904-18.06.1947 · Sündis Tartus · Asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiataduskonnas · 1937. aastal abiellus Betti Alveriga · 1945 arreteeriti NKVD poolt · Suri Tjumeni oblastis Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang
Psilotsübiin Kaspar Lind 12B Üldiselt • Psühhedeelise toimega seened • Kasutusel juba aastatuhandeid põlisrahvaste poolt • Võimalik kasvatada ka Eestis Mõju • Oleneb keskkonnast • Keskmine joove 4-7 tundi • Keskmine doos 0.75 – 1.5 grammi Positiivne • tuju tõus, eufooria • itsitamine, naermine • loomingulised, filosoofilised või sügavad mõtted • vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Loogika neli põhiseadust Samasuse reegel Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses Mittevasturääkivuse reegel Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi Välistatud kolmanda reegel Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust ei ole. Küllaldase aluse reegel Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud Definitsiooni reeglid 1. Definitsioon peab olema adekvaatne, st peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoor...
VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta j...
Suurteos on panoraamteos, nõudis ligi 20 aastat ränka tööd. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis 90. Tegelaste arv küünib 3000ni, neist korduvaid on 460. ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa. 1)Kommete etüüdid jaguneb: Stseenid eraelust (,,Isa Goriot"), stseenid provintsielust, stseenid Pariisi elust, stseenid sõjaväeelust, stseenid poliitilisest elust, stseenid külaelust. 2)Filosoofilised etüüdid on eksitava üldpealkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. (,,Sagräännahk"). 3)Analüütilised etüüdid. Nime valis Balzac Dante ,,Jumaliku komöödia" järgi. 21. Mida tähendab jõgiromaan? Kes neid peale Balzaci veel on kirjutanud? Jõgiromaan tähendab ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid kirjutanud ka Zola, M
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keske...
Vastupidiselt Pierrele oli Andrei aktiivne, ta soovis teha midagi, et kõik teda armastaksid. Ta tahtis leida enda elule mõtet, ning teda ei rahuldanud igapäevaelu. Andrei oli iga peo keskmes olev noor mees, kelle ümber tiirles pidevalt noori neidusid. Ta nägi oma elu mõtet enda ohverdamisest kõrgemate ideaalide nimel. Raamatu lõpuoole muutub ta tõsisemaks ja kinnisemaks, ning ta saab lahingus raskelt haavata. Pierre ja Andrei olid mõlemad väga filosoofilised inimesed, nende vahel on raske leida ühiseid jooni, kuna Andrei oli oma filosoofiliste ja ennastohverdavate mõtetega vastandiks Pierre arale ja natuke kohmetule iseloomule.
reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega töös pole ühtegi äratuntavat eset või figuuri. Sellist kunsti on nimetatud ka nonfiguratiivne või esemetu kunst. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism, futurism, dadaism, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Võivad lisanduda ka filosoofilised õpetused kõrgemast reaalsusest. Abstraktsionism kujunes 20.saj algul Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Teine suund e
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming
a. viimasel). Kindel süsteem, mis väljendab lausete loogilist kaalu. Teose eesmärk oli kõigi filosoofiliste probleemide lahendamine. Ei peeta silmas midagi sellist, et antakse filosoofilistele probleemidele lõplik vastus, vaid hoopis seda, et näidatakse, et neid probleemid ise on mõttetud või loogiliselt absurdsed. Filosoofilised probleemid põhinevad meie keele loogika valesti mõistmisel, s.t. et kui me suudame mõista keele loogikat õigesti, siis filosoofilised probleemid kaovad. Filosoofia laused ei ole väärad, vaid tähendusetud. Kuulus seitsmes lõpulause: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Filosoofia on läbi aja rääkinud asjast, millest mõttekalt rääkida ei saa, seetõttu peab filosoofia vaikima. 3.Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused": Varast Wittgensteini huvitas see, kuidas keel ja maailm on vahekorras, hilisemat aga kuidas me inimesed üksteisest aru saame, kuidas keele abil teineteist mõjutame, suhtleme.
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase e...
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
