See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aastat Tartu Laste Muusikakoolis klaverit ja on laulnud mitmetes koorides. Nemvalts oli ka 1978. aastal asutatud Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige, samal aastal sai ta Kuressaare linna kunstipreemia. Tema tööd on olnud näitustel Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Põltsamaal ja Soomes. Tema
Petrarca lembelaulu on võrsunud Dante' Uue elu' pinnasest. Oma luulekoguka 'Laulude raamat' vabastas ta Itaalia lüürika allegooria ning müstika elementidest ja viis selle täiuslikkuseni. Esimese renessansi poeedina ülistab Petrarca maist armastust. Tema luulelooming jäi sajadeiks eeskujuna püsima. Boccaccio (1313-1375) Proosas sai samasuguseks teerajajaks Boccaccio teosega 'Dekameron', mille ilmumisest saame arvestada realistliku novelli sündi Euroopa kirjanduses. Filoloogist õpetlase ja kirjanikuna jäi Bocaccio Dante ja Petrarca varju. Tollase käsitluse järgi kuulus novell madalasse zanri ega pälvinud kirjanduslikku tunnustust. Novelli traditsioon oli siiski loodud ja seda jätkasid palju autorid. Andekaim selle traditsiooni jätkaja oli Franco Sacchetti, kes esines ka lüürikuna. Üldiselt matkivad ülejäänud 14. sajandi autorid maintud suurkirjanikke. Quattrocento oli õpetatud humanismi õitsenguperioon, mille vältel Firenze püsis endiselt juhitva
annaabi.ee 
