Tööle minnakse just sellel põhjusel, et välismaal teenib kerge tööga tunduvalt rohkem raha, kui Eestis. Näiteks Eesti Päevalehe intervjuus ütleb abiturient Erkki, et Austraalias teenib puuviljade korjamisega päevas umbes 1200 eesti krooni, mis on Eestis mõne ameti pool kuupalka. Välismaal õppimise põhiline pluss on just see, et on võimalus teha suuri tegusid just maailma tasemel. Näiteks Tanel Toomi, kes õpib Londoni filmikoolis otsustas kandideerida oma lõputööga ,,The Confession" tudengifilmi Oscarile välismaise filmi kategoorias. Teda saatis edu ning nüüd on tema töö viie valitud kandidaadi seas. Raskusi võib ette tulla just sellepärast, et ei olda valmis muutusteks ning tehakse kiireid ja mõtlemata otsuseid. Samuti võib tekkida probleeme ka uue eluga kohanemisel. Probleemid ja raskused hea elu otsimisel võivad sageli viia murdumiseni, mis sunnib noori koju tagasi põgenema
toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal. Workshop ühineb omavahel BFM’i, Eesti Kunsti Akadeemiat, Eesti Muusikaakadeemiat ja Viljandi Kulturiakadeemiat. BFM’is saavad õppida nii üliõpilased, kui ka lapsed. Igal lapsel on võimalus õppida BFMi Laste Filmikoolis. Selle kooli eesmärk on arendada laste visuaalset kirjaoskust, loovust ja meediateadlikkust. Lastel on suurepärane võimalus uurida tundides pilte, kaameraid, helitehnikat, kasutades mängulisi ja teisi väikseid ülesandeid. Õppejõududeks ja juhendajateks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid, professorid, rezisöörid, operaatorid, kunstnikud, ETV eetris kõlavate saadete juhid, dokumentaalfilmi produtsentid jm
1929) Kunagi kirjutas Arthur Rimbaud: ,,Kindlasti peab olema modernne". Milan Kundera on arutlenud, et lõppenud aastaajal (20. sajandi) jooksul saigi kõigi sooviks olla modernne, ent see mõttelaad, nagu ka usk progressi, viibib tegelikult kriisis, mille tõttu on tänapäeval ainus modernismi vorm, mis väärib seda nime, antimodernnne modernism. Tsehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera on sündinud Brnos ning õppinud Prahas Karli ülikoolis muusikateadust, kirjandust ja esteetikat, hiljem filmikoolis ka reziid ja stenaristikat. Ta alustas tõlkimise, luuletuste ja näidendite kirjutamisega, mängis teatrilaval ja dzässbändis. Peagi sai tema teoste üheks põhiteemaks sõjajärgne Ida-Euroopa suletud poliitilises süsteemis toimuv; astudes vastu ideoloogiselt mõjutatud kirjanduse üksluisele realismile, naeruvääristas ta kommunistlikku reziimi absurdsust ja inimvaenulikkust. Kundera mänglev ja samas tõsine
Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool, mille avamisest läks Muttika esialgu lugu kirjutama, kuid seal olles tundis, et tahab siiski filmikoolis õppida. (Engelbrecht 2009) 2001. aastal töötas Muttika Kanal 2 saate „Üle mõistuse“ juhina. Ajakirjas Sirp on teda kirjeldatud kui stiilipuhast postmodernset saatejuhti. „Jüri Muttika ujub järelnüüdises mängulaadis nagu kala vees, pidamata kuskil pingutama, lastes kaameral mõnuga 4 moondada enda ilmumist küll ruumis, küll ajas, säilitades samas piisavalt kindlapiirilise
annaabi.ee 
