Norra
on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid.
Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar
Braateni raamatu järgi).
1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine.
Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino.
Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000.
aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond.
Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S.
Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool.
UNESCO maailmapärandi nimistu
Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi
nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi
püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve
geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005).
Rahvuspüha
Norralased tähistavad 17
annaabi.ee 
