· Camissonia campestris · Caulanthus inflatus · Dalea searlsiae · Delphinium parishii · Erigeron concinnus · Eriophyllum lanosum · Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides · Opuntia bigelovii · Opuntia fulgida · Phacelia calthifolia · Phacelia crenulata · Senna covesii · Washingtonia filifera · Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus · Dipsosaurus dorsalis · Gila bicolor · Gopherus agassizii · Heloderma suspectum · Lepus · Oreamnos americanus · Ovis canadensis · Phrynosoma platyrhinos · Puma concolor · Sauromalus · skorpionid · tarantulid · liiva iguaan
on enamasti 1...2 kahe tiivaga varustatud väikest seemet. Eesti oludes kasvab mägi-ebaküpress tavaliselt laikoonusja põõsana või madalama puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal, kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Sordid: 'Argenteovariegata'; 'Boulevard'; 'Filifera'; 'Filifera Aurea'; 'Nana'; 'Plumosa'; 'Squarrosa'; 'Sungold' 16. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas (Juníperus L.) Kadaka perekonda kuuluvad enamasti igihaljad kahe- harvem ühekojalised madalamad puud või põõsad. Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised
Kõrgus kodumaal 25...30 (50) m. Tüve läbimõõt kuni 2 m. Eestis kasvatatavatest ebaküpressidest külmakindlaim. Meil kasvab kõrge põõsana või madala puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal (17 m), kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Vormidest esineb meil sagedamini: Chamaecyparis pisifera 'Filifera' Kuni 10 m kõrgune niitjavõrseline mäbiebaküpress. Oksad pikad, rippuvad, harvade külgvõrsetega. Soomusjate lehtede paarid asuvad üksteisest kaugel. Lehed rohelised, siseküljel valged. Chamaecyparis pisifera 'Plumosa' 10-20 m kõrge puu tiheda koonusja võraga, laiuvate okste ja sulgjate võrsetega. Okkad lühinõeljad, 0,3...0,4 cm pikad, rohelised, talvel nõrgalt pruunikad. Chamaecyparis pisifera 'Plumosa Aurea' Sarnane eelmisega, ainult võrsed