Magneetimiskõver saadakse sümmeetriliste hüstereesisilmuste tippude ühendamise teel (kõver OA, Joonis 1). Suhtelise magnetilise läbitavuse saab magneetimiskõveralt magnetilise induktsiooni ja magnetväljatugevuse suhtena antud kõvera punktist; kus 0 = 4 10-7 (H/m) magnetiline konstant. Vahelduvas magnetväljas saadakse nn. dünaamilised hüstereesisilmused, dünaamiline magneetimiskõver ja dünaamiline magnetiline läbitavus µ~ . Ümbermagneetimisel tekivad alati kaod. Ferromagnetilistes materjalides esinevad nii hüstereesi- kui ka pöörisvoolukaod. Pöörisvoolukaodsõltuvad materjali eritakistusest. Mida suurem on aine eritakistus, seda väiksemad on pöörisvoolukaod. Dünaamilise hüstereesisilmuse pindala on võrdeline hüstereesi- ja pöörisvoolukadudega. 4. Mõõtetulemused Sagedus : 85 Hz Tabel . Mõõtetulemused Katsek Katsek eha nr. eha nr. 1 2 Katsekeha nr. 3
suurem välimiste sammaste ristlõikest. Trafo magnetahel koostatakse elektrotehnilisest lehtterasest, mis sisaldab kadude vähendamise eesmärgil räni. Elektrit juhtivas kehas (magnetahelas) indutseeritakse vahelduvmagnetvälja mõjul pöörisetaoline elektrivool. Pöörisvooluga kaasnevad soojuse eraldumine ja energiakadu (pöörisvoolukadu). Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod. Trafosüdamiku koostamisel tekivad paratamatult õhuvahed üksikute trafopleki kokkupuutekohtades. Mida suurem on õhupilu, seda suurem on vajalik magneetimisergutus ja tühijooksuvool antud suurusega magnetvoo tekitamiseks
annaabi.ee 
