vastus a. Ferriit b. Perliit c. Tsementiit d. Ledeburiit e. Grafiit Score: 5/5 Küsimus 10 (5 points) Millise malmiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ferriitne tempermalm b. Perliitne tempermalm c. Ferriitperliitne tempermalm d. Ferriitne keragrafiitmalm e. Perliitne keragrafiitmalm f. Ferriitperliitne keragrafiitmalm g. Perliitne hallmalm Score: 5/5 Küsimus 11 (5 points) Millise malmiga on tegemist?
A. Grafiidiosakeste su B. Grafiidiosakeste ku C. Grafiidi osakeste tu D. grafiidiosakeste kog Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne temperma B. Perliitne tempermal Student Response C. Üleeutektne valgem D. Alaeutektne valgem E. Perliitne keragrafiit F. Ferriitperliitne kera G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51.
800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm F
49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D
D. Grafiidiosakeste suurusest Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne tempermalm B. Perliitne hallmalm C. Perliitne keragrafiitmalm D. Ülaeutektne valgemalm E. Ferriitperliitne keragrafiitmalm F. Ferriitne tempermalm G. Alaeutektne valgemalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne hallmalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne keragrafiitmalm D. Ferriitne tempermalm E. Ferriitperliitne tempermalm F
C. Grafiidi osakeste tugevusest Student Response Value Correct Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm 100% E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm
tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 35 Lihv 5. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Perliitne keragrafiitmalm 3. Perliitne tempermalm 4. Ferriitne tempermalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 7. Üleeutektne valgemalm 36 Lihv 6. Millise malmiga on tegemist? : 1. Alaeutektne valgemalm 2. Perliitne tempermalm 3. Ferriitne tempermalm 4. Perliitne hallmalm 5. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 6. Perliitne keragrafiitmalm 7. Üleeutektne valgemalm 37 Lihv 7. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Ferriitne tempermalm 3
3. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel Lihv 5. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Perliitne hallmalm 7. Üleeutektne valgemalm Question 36 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 6. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Perliitne tempermalm 2. Alaeutektne valgemalm 3. Ferriitne tempermalm 4. Perliitne hallmalm 5. Üleeutektne valgemalm 6. Perliitne keragrafiitmalm 7. Ferriitperliitne keragrafiitmalm
Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist) ja võib isegi parandada malmi sitkust. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100...160 HB, martensiitne 380...600 HB, perliitne 160...220 HB, austeniitne 140...220 HB, sorbiitne 220...300 HB, perliitmartensiitne 380...550 HB, beiniitne 300...380 HB. Malmide termotöötlus Erinevalt terase termotöötlusest kasutatakse malmide korral nende mehaaniliste omaduste tõstmiseks termilist töötlemist harva, kuna termotöötlusega on võimalik muuta ainult metalse põhimassi struktuuri, mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust.
annaabi.ee 
