Norra
Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav
Tryggvason taasühendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra
esimese kiriku (Mosteri vana kirik) ja hakkas maad vägivaldselt ristiusustama. Ta suri Taani-
vastases sõjakäigus Svolderi merelahingus 1000. aastal.
Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid
sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist.
Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu
ettevõetud sõjakäik lõppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vasturünnaku ning paljud Norra
aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga põgenema. Püüdes oma riiki tagasi võita,
langes ta Stiklestadi lahingus. Pärast seda sai kristlusest riigiusund.
Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta
päriluslepinguga sai ta Taani kuningaks.
11
annaabi.ee 
