Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses?
ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja seadusi; karistas andis armu; Peale ta surma tuli troonile tema pojapojapoeg Louis XV; Louis XV ei tundnud huvi riigiasjade vastu ; Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Peale Louis XV surma tuli troonile tema pojapoeg Louis XVI, ta abiellusMarie-Antoinette'iga ; valitsemist oli vaja reformida; Turgot arvas et on aeg asuda ellu viima suurt reformide programmi, kavatses kaotada feodaalsed privileegid; lähtus lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal Suure Revolutsiooni ajal Reformikatsed absolutistliku monrahia raames Louis XVI ilmutas valmidust mõningateks reformideks ; ta määras rahanduse peakontrl. Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid;Tsunftisundsuse kaotamine; hiljem tema reformid tühistati kui ta erru saadeti;
elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest
elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest
tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas rauasulatuses söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ketrus ja kudumismasinate leiutamine tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn
8.sajandist. Õitseajal oli 9.-11.sajand Aafrika võimsamaid riike, mis hõmab peamiselt. Sarakoledega asustaud Lääne Sudaani ning Senegali Ja Nigeri jõe ülemjooksu alad. Riigi tuumik asus umbes 800 kilmoeetrit praeguse Ghana territooriumist loodes, pealinn oli Kumbi- Sale. Praeguse Ghana vabariigi eelkäija oli aastatel 1821-1957 eksisteerinud koloonia Kullarannik. Nüüdse Ghana territoorium oli asustatud juba paleoliitikumis 15.Sajandiks tekkisid põhjapoolsete aladel vara feodaalsed riigikesed. Tõenäolislelt suure osa Ghanas elavast rahvast on sisserännanud. Üldist. Riigihümn God Bless Our Homeland Ghana Pealinn Accra Pindala 239 460[viide?] km² Riigikeel(ed) inglise Rahvaarv 23 837 000 (2009) Rahvastiku tihedus 100 in/km² President John Dramani Mahama Iseseisvus 6. märts 1957 Rahaühik uus cedi (GHC) Ajavöönd maailmaaeg Tippdomeen .gh
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt
asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina- Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid
Kohustuste mittetäitmisel võisid mõisnikud talud likvideerida ja omandada nende maad, samuti võis mõisnik vahetada talupoja kasutuses oleva parema maa viletsama mõisapõllu vastu. Mõisate laienemisega tekkis vajadus täiendava tööjõu järele. Taluperesid meelitati mujalt oma mõisasse, aidates neid esialgu seemnevilja ja tööloomadega ning hoonete ehitamisel. Sellega ei olnud rahul need mõisnikud, kust talupojad põgenesid. Esimesed mõisad kui feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti alal juba võõrvallutuse käigus XIII sajandi algul. Mõisate eelastmeks aga, mis andis uuele nähtusele ka nime mõis, tuleb pidada Muinas-Eesti ülikute üksiktalu. Juba XIII sajandil hakati ka talupoegadelt nõudma tööd isandate põldudel. XV sajandi alguse paiku hakkasid mõisad omandama juba teoorjusliku suurmaapidamise jooni. XV-XVI sajandi vahetusest hoogustus teoorjusliku mõisamajanduse areng, kuna kujunesid
aastal rõugetesse Kuningaks sai tema pojapoeg Abiellus Habsburgide keisrinna Maria Theresia kümenda lapse Marie-Antoniette'iga M-A aeg kulus peamiselt riietusele ja soengutele, juveelide ostmisele ja üha uutele lõbustustele Õukonnas harrastati kaardimängu riigi rahadega vaja oli valitsemist reformida Rahanduse uueks peakontrolöriks määrati majandusteadlane Jacques Turgot Ta arvas et on aeg ellu viia suur reformide programm Kavas oli kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastus Reforme alustades lähtus Turgot lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest Kuningale peale käies, nõustus too lõpuks alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta Majandusteadlasena mõistis Turgot, et vabakaubandus võib kaasa tuua viljahinna tõusu, kuid lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut See oli kodanlik lähenemisnurk Turgot jättis aga arvestamata tootmist aheldavad feodaalsuhted
väeüksused ning vabastati Kuveit.2003.aastal kukutas USA Husseini valitsuse kuid vaatamata sellele on Iraak jätkuvalt maailma üks suuremaid kriisi piirkondi. 5.Kurdid Kurdid on omariikluseta rahvas Ees-Aasias.Põhiliselt Kurdistanis,mis on jagatud Iraanid ,Iraagi ,Süüria ja Türgi vahel .Kurde elab Lähis-Idas 30 miljonit millele lisandub üle 1 miljoni kurdi ka mujal maailmas.Kurdistani kurtidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimu jaotus:ülem kihi moodustavad võrlemisi väikse arvulised sõjakad mägikarja kasvatajad,orgudes elavad paiksed maaharijad.Enamik on Sunniidid osa ,aga siiidid.19 ja 20.sajandil on kurdid oma peamistel asu aladel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.Iraak on aasta kümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvus taotlusi.Kurdid on tänapäeval maailmas suurim riigita rahvas.Iraagis moodustavad kurdid elanikkonast 15-20%
Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561). Herbert Ligi oli silmapaistvamaid agraar- ja asustusajaloo uurijaid Eestis, 1970–1990 töötas ta Tartu Ülikoolis ning oli alates 1974 üldajaloo õppetooli juhataja. Oma elu jooksul avaldas ta mõningad teosed näiteks: „Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13 sajandi algul“, „Talupoegade koormised Eestis 13. Sajandist 19. Sajandi alguseni“, „Põllumajanduslik maakasutus Eestis 16- 17 sajandil“, jne. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna monograafilist uurimist selle perioodi kohta on vähe. Selles teoses on püütud jälgida feodaalsuhete arengut ja talurahva olukorra muutumist juba 15.sajandi algusest, kuid on ka tehtud tagasivaateid 13-14 sajandisse. Pearõhk on asetatud sellele, milliseks kujunes Eesti talurahva majanduslik ja õiguslik seisund Liivi sõja puhkemise momendiks. Kronoloogiliseks piiriks on valitud orduriigi kokkuvarisemise aasta 1...
kasutamine. Esmalt kasutati kaubandusest saadud raha uute tootmisettevõtete rajamiseks. Industriaalühiskonna tekkimist soodustas aina suurenev rahvaarv ja vaba ettevõtlus. Tööstulik pööre sai alguse Inglismaalt 18. sajandi keskel, alles 19. sajandi keskpaigaks oli muutunud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides masintootmine valitsevaks. Inglismaa oli algul edukam kuna oli 17. sajandil revolutsioon, mis kõrvaldas feodaalsed takistused ning Inglismaa oli rikas ka maavarade poolest. Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde.
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees)
Kuna vabariik püsis väga vähest aega, siis ei jõutud kõiki vajalike töid teha ning kehtivaid süsteeme täiustada. 7. Millised olid maasuhted ja maakasutus 1939. a.? Maareformi käigus likvideeriti mõisad kui suuromandid ning talude arv kasvas väga märgatavalt. Maakorraldus oli selleks ajaks muutunud oluliselt, maa territoriaalsus oli organiseeritud, samuti maasuhted. Maakorralduse abil lõhuti säilinud feodaalsed maasuhted, likvideeriti feodaalne maaomand ja maakasutusvormid. Maapuudus vähenes- talude arv suurenes pea 2 korda. Eesti oli läinud üle talude süsteemile.m 8. Kes on vannutatud maamõõtja? Isik, kellelolid antud riigiametniku õigused, kuid kes töötas oma vastutusel ning tellijatelt saadud tulul. Küsimused 5. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 194 272) 1
Louis 15.ei tundnud huvi riigiasjade vastu ja kõik mis toimusid tema juhatamisel olid vaid orgiad. Kuningas Louis 15.asemel valitsesid riiki tema armukesed. Louis15.tuntud lause oli... Peale mind tulgu või veeuputus. Louis16.leidis eest tühja riigikassa, abiellus Marie-Antoinette'iga kelle ainsaks meelepäraseks tegevuseks oli enda lõbustamine ja ehtimine. Selle tõttu oli vaja reformatsiooni. Reformatsioon: 1) kaotada feodaalsed privileegid 2) viljakaubanduse vabadus - sellest tuli jahusõda ehk sest saak oli sel aastal kehv ja hinnatõus oli suur. Kuningas saatis Turgot' erru. 3)hiljem kõik reformid tühistati võlgadest ei saadud lahti ja kokku kutsuti generaalstaadid.
* 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse). Ordu seisused: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Ordumeister kuulus samuti feodaalide hulka, kes võis maid läänistada. Et ordu sõjalise põhijõu moodustasid rüütelvennad, ei olnud selleks suurt vajadust. * Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi
seaduse, mis on aluseks veel tänapäevalgi. Halvaks küljeks jääb lakkamatu sõjategevus, mis kahjustas kogu Euroopat. Tsiviilkoodeks Tsiviilkoodeksi, mida tuntakse ka nime all Napoleoni koodeks, töötas välja juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Enne Napoleoni koodeksit Prantsusmaal, ei olnud ühtegi ametlikku seaduste kogumit. Napoleon püstitas Prantsuse õigussüsteemi reformi vastavalt Prantsuse revolutsiooni ideedele, sest vanad feodaalsed ja kuninglikud seadused tundusid segased ja vastuolulised. See kujutas endast seaduste kogu, mis pagendas sünnieelõigused pärimisel, andis vabaduse olla mistahes usku, garanteeris tsiviilõigused ja pani tähtsatele ametikohtadele selleks tööks vajaliku väljaõppega pädevad inimesed. Selle ametlikud punktid olid : inimesed; vara; vara omandamine; tsiviilkohtu protseduurid. Napoleoni koodeksi areng kujutas endast põhjalikku muutust tsiviilõiguse süsteemis, muutes seadused
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
Arvas, et valgustusest mõjutatd valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Prantsuse revolutsioon (1789-1799) · Louis XVI ajaks oli tekkinud suur riigivõlg, kutsus uute maksude kehtestamiseks kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). · Tüli selle üle, kas hääletada üksikult või seisuste kaupa. · Tekkis Asutav Kogu. · Puhkesid rahutused ja rahvas vallutas 14. juulil 1789 Bastille (kindlusvangla, võimu sümbol) · Asutav Kogu kaotas kõik feodaalsed privileegid, natsionaliseeris kirikute ja kloostrite maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi
nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. d) Naturaalmajandus: Eluks vajaliku valmistasid talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubelid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamiste luksusesemetega. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustatuse ajajärgul 9 ja 10 saj. Feodaalsed kodusõjad ja eriti viikingite ning ungarlaste rüüsteretked tegid lõpu paljudele asulatele ja halvasid majandussidemeid. Naturaalmajandus oli sellistes oludes möödapääsmatu. 4) Sotsiaalne struktuur linnas ja maaühiskonnas: Linnas · Linnaelanikud organiseerusid ametite korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse · Kolm kogukonna kihti a) Aadlikud, vaimulikud
tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : ? inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest ? tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: ? vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: ? sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: ? süsi kui energiaallikas rauasulatuses ? söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ? ketrus ja kudumismasinate leiutamine ? tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: ? seni vee- ja tuuleenergia ? 1765 James WATTi aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele
G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondadest õpik lk.28. 2) Haldusjaotus keskaegses Eestis: - Vana-Liivimaa- feodaalse killustatuse ajajärgu aegne Eesti ja Läti ala keskajal. - Vana-Liivimaal kujunesid 13.sajandi esimese poole jooksul välja feodaalsed väikeriigid, mis omakorda olid jaotatud väiksemateks haldusüksusteks: A) Taani kuninga alad Põhja-Eestis e. Eestimaa hertsogkond. Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid. B) Liivi orduriik. Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks-
Kolmas seisus nõudis hääletamiskorra muutumist, et igal saadikul mitte igal seisusel oleks üks hääl. 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, millega ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke.14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum)
Ometi on nende püüdlik programm Nõukogude haridussüsteem ümber korraldada takistatud madala rahastuse ja õpetajate puuduse tõttu. Koolis on kohustuslik käia kuni üheksanda klassini. 5.1 Kirjandus Kirgiiside rikkas ja mitmekesises rahvaluules on nii eepilisi kui lüürilisi zanre. Rahvaeepos ,,Manas" kuulub maailmakultuuri tähelepandavaimate hulka. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli õitsengul rahvalaulikute akõnnide luule, milles on eristatavad demokraatlikud ja feodaalsed suunad. Vähesed 20. sajandi alguses araabia tähestikuga kirjakeeles kirjutatud teosed leidsid peaaegu täiesti kirjaoskamatus rahvas vähe vastukõla. Kirjandus hakkas järjepidevalt arenema pärast Nõukogude võimu kindlustumist. Varasemad Nõukogude kirjanikud koondusid 1924. aastal asutatud esimese kirgiisi ajalehe ,,Erkin-Too" (,,Vabad Mäed") ümber. Noor kirjandus tugines rahvaluulele ja erines algul vähe akõnnide luulest. Proosa ja näitekirjandus tekkisid hiljem.
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Tegelik võim Kardinal Ema/ Mazarin Hertsog Jaques Turgot/ Richelieu (lõpetas 30- Philippe Necker aastase sõja) / Colbert Ümberkorraldused Piiras Eeldas Luksuslik Reformid: kaotada aadliõigusi vaimset eluviis nõudis feodaalsed (keelas ära ühtlustamist, palju raha- privileegid ja aadli, duellid), määras kaotas maksude vaimulike provintsidesse usuvabaduse, tõstmine maksuvabastuse, riigiametnikud, hugenottide kohaliku kõrvaldas kiusamine, omavalitsuse sisse
Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad
Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes.
Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad
Tänu sellele hakati reguleerima tööpäeva pikkust ja parandama töötingimusi. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaalt. Teistesse Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see enamasti alles 19. sajandil. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. Oluliseks eeludeks oli 17. sajandil toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arenfult paljud feodaalsed takistused. Tänu soodsatele makandusoludele kasvas 17. sajandil kiiresti ka Inglismaa rahvaarv. Inglismaa oli rikas aavarade (söe- ja rauamaardlad) poolest ja ülemerekaubanduse valitseja. See aga andis riigi käsutusse teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Äärmiselt soodsalt mõjutas Inglismaa majanduslikku arengut see, et riik asub saarel, mistõttu jäi ta ka eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Inglismaa oli alates 1707. aastast unioonis Sotimaaga,
(vaata ka lk. 3) Arvatavasti oli rüütellus selleks ajaks muutunud hädavajalikust sõjajõust pigem mängulisemalt auväärsemaks seisuseks. 14 Franco Cardini. 1987 15 Franco Cardini. 1987 16 Franco Cardini. 1987 Põhiliseks ülesandeks oli rahva meele lahutamine. Rüütliturniiride kõrgajaks peab Cardini 14. ja 15. sajandit. 17 Aja möödudes hakkas üha enam väikeaadleid pidama ennast rüütliteks. Seetõttu vähenes rüütlite ühiskondlik ja sõjaline tähtsus ning feodaalsed valitsejad hakkasid üha enam piirama rüütliks saamise võimalusi. Seejuures muutus aina vajalikumaks asjaolu, et rüütliks pürgija suguvõsas peab olema mõni rüütel.18 Niisiis sai hakata eristama tiitliga ja tiitlita rüütleid, sest ka tiitlita relvavendlast käsitleti kui rüütlit ning mida aeg edasi, seda rohkem oli sõjameesteks tiitlita rüütleid, seejuures rüütlikslöödud olid pigem sõjategevusest kaugel ning nautisid oma tiitliga kaasnevaid eeliseid
Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast. Alamklassi moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. OLuliseks eelduseks oli 17.sajandisl toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused. Tänu sootsatele majandusoludele kasvas inglismaal ka kiiresti rahvaarv. Riigil oli palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal
Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures ka...
6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning isamaa-armastusel, mis on sõpruse üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon
12. Ida-India kaubakompanii (1602) tegevus ja õigused Tal oli õigus müntda, sõjaväge pidada, tal olid kindlused, oma kohus ja administratsioon. Esimene AS maksti dividende, algul kaupadega, hiljem rahas. Õigus ka kaubelda ja viia Jaapani sadamasse 2 laeva aastas. (Jaapan oli siis suletud riik) 13. Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil. Kuna seal: · säilisid feodaalsed igandid (mineviku jäänus) · säilis poliitiline killustatus, mis süvendas majanduslikku mahajäämust · jäi pärast geograafilisi avastusi kõrvale peamistest kaubateedest · vähe oli manufaktuure, säilis tsunftisüsteem. 14. Tolliliidu moodustamise tähtsus Saksamaa majandusele 1834. aastal kujunes välja ülesaksamaaline tolliliit. Likvideeriti Tolliliidu liikmete vahel kõik tollipiirid (38 Saksa riigist ühines tolliliitu 18 riiki)
varem õitsvate Lõuna-saksa linnade arengus. Viimastes säilus suures osas keskaegne elulaad, milles tähtsal kohal olid käsitöö ja poekaubandus. Seisaku tõttu ei tehtud suuremaid ehitustöid, mis oleksid tinginud keskaegsete majade lammutamise või linnamüüri lõhkumise. Nii säilusid Saksamaal linnad, mis meenutavad muuseume ja mida tänapäeval imetletakse kui keskaja kultuuri mälestusmärke. Jõudsalt arenesid linnad (Berliin, Dresden, München jt.), kus elasid feodaalsed valitsejad, keda ümbritses õukond. Linnadesse koondus ka suur osa sõjaväest. Vajadus tööstus- ja käsitöötoodetening välismaa kaupade järele andis elatist kaupmeestele ja käsitöölistele. Killustatus Pärast Kolmekümneaastast sõda oli Saksa-Rooma riik niivõrd killustunud, et saksa vürstid said poliitilise iseseisvuse. Habsburgide soost keisritel ei olnud kogu Saksamaa üle enam tegelikku võimu. See säilis ainult Habsburgide pärusmaadel, mille põhiosaks oli Austria.
Inglise common law'd mõjutas Rooma õigus väga vähe, kuid Saksamaal oli Pandektide mõju eriliselt suur. Miks vallutas ius commune Euroopa? Bologna ülikoolis sündis Corpus iuris civilis uuesti. Kuigi tsivilisatsioon, mille jaoks õigusallikas algselt koostatud oli, oli ammu kadunud, avaldas raamat läänele väga suurt mõju. Põhjuseid, miks Rooma õigus algselt kiiresti levis, oli mitmeid. Õiguslik põhjus Euroopa õigussüsteemid 12. sajandil olid arhailised, feodaalsed ja suulised. Väga väheseid seadusi pandi kirja ja polnud teoseid, mis oleksid käsitlenud õigusteadust nii põhjalikult nagu Corpus iuris civilis. Raamatus olid kõik normid esitletud väga hea struktuuriga ning ,,parimad juristid olid teinud koostööd", et luua kvaliteetne õigusallikas (Caenegem 2004, lk 74). Poliitiline põhjus Ühiskonnas ei saa innovatsiooni läbi viia ilma poliitikute tahteta. Corpus Iuris Civilis oli modernses Euroopas 12
Võeti vastu inimeste ja kodanikuõiguste Võimu haarasid jakobiinid leidis aset nende deklaratsioon verine diktatuur (tapeti palju lihtkodanikke) Rõhutati õigusvabadusele, võrdsusele; Hävitati palju kultuuripärandeid kõrgem võim oli rahvas (vabadus, vendlus, võrdsus) Võeti vastu põhiseadus ja valiti seadusandlik Vallutussõjad kogu Prantsusmaa konstitutsiooniline monarhia (hiljem vabariik) Kaotati tsunftikord ning feodaalsed privileegid 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Laienes ühtse Saksa riigi rajamist taotlev Saksamaa killustumine paljudeks riigikesteks liikumine 1830. aastatel hakkas kiiresti arenema tööstus Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali (1648) rahu
OLUKORD: 1. Sunnismaistamine ja pärisorjastamine. Pagenud talupoegade välja nõudmine printsiip „mees või võlg” Linnal oli õigus jätta välja andmata need pagenud talupojad, kes on linnas elanud aasta ja ühe päeva. Talupoeg kujutas endast feodaalile reaalväärtust. Talupoegade müümine. 2. Varalised õigused ja pärimisõigus: 13-15 saj kaotasid talupojad käsutusõiguse maa suhtes. Märksa suuremas õigused jäid talupojale vallasvara suhtes- õigusi piirasid feodaalsed koormised, mis lasusid mitte ainult talupoja valduses oleval maal, vaid ka tema isikul ja inventaril. Läänemaa talurahvaõiguse järgi kuulub lasteta naine ja pärijateta mehe mahajäänud varandus feodaalile, seega võis ainult mehe varandus päranduda ka kõrvalliinis. Aga ei olnud ka haruldane, et talupoja pärand omastati feodaali poolt isegi otseste järglaste olemasolu korral. 3. Kohus ja karistused: raskeim karistus oli surmanuhtlus- rakendati röövimise, ettekavatsetud
Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad?
ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel: - Despootia – osavõtt 0 - Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses, nt konstitutsiooniline monarhia - Demokraatia – kõrgeima riigivõimu allikas ja kandja on rahvas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
