täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri
täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon- Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks:
annaabi.ee 
