Keemia konspekt
Antud mudel esitati 1904. aastal ning seda nimetati inglisepäraselt rosinapudingiks.
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest.
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m. Vesiniku aatomituuma (koosneb ühestainsast prootonist)
läbimõõt on umbes 1,75 fm ja uraani aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes
15 fm (15 femtomeetrit = 1015 m).
Aatomi elektronkatte läbimõõt on tuuma läbimõõdust umbes 100 000(!) korda suurem. Kui aatomit mõtteliselt
suurendada nii, et aatomituum saaks nööpnõelapeapingpongipalli suuruseks, siis terve aatom saaks
suure staadioni suuruseks.
Nn. elementaarosakesed (mida nad tegelikult küll ei ole, kuna koosnevad veel lihtsamatest osakestest)
prootonid, neutronid jt. koosnevad allosakestest mida nimetatakse kvarkideks .