tugevasti soojenenud kaljude või seinte kõrval. · Üsna sageli võib külgmiraaze näha mägijärvede kaljuste kallaste juures. Fatamorgaana · Kuna maapinna lähedal on mitu erineva tihedusega õhukihti, siis võivad tekkida eri tüüpi miraazid ning nad võivad liituda. · Kui õhukihid libisevad pikkamööda üksteise suhtes, tekib fatamorgaana. · Fatamorgaana koosneb pidevalt liikuvatest ja muutuvatest pettekujutitest. · Väga sageli nähakse fatamorgaanat Sitsiilia rannikul. Lõpetuseks · Miraazi nimetatakse ka õhu kangastuseks ehk terenduseks. · Miraaz on ilmade muutuse eelkäijakas. · On täheldatud, et ülemine miraaz tekib vihmade eel ja enne külmaleminekut. · Alumine miraaz on ilma paranemise tunnuseks. Täname tähelepanu eest!
Kui erineva tihedusega õhukihid libisevad üksteise suhtes, siis näib ka objekt muutuvat ja liikuvat ning seda nimetatakse fatamorgaanaks. (Jüri Kamenik) Fatamorgaana on miraaž, mis tekib temperatuuri inversiooni tõttu. Tavaliselt võib seda näha külmale ööle järgneval hommikul, kui palju soojust on maa- või merepinnalt kosmosesse kiirgunud. Fatamorgaana puhul näivad horisondil olevad objektid, nagu saared, laevad, jäämäed või kaljud kõrgemad ja pikemad. Sageli on fatamorgaanat näha merel ja kõrbes. ( Davis, 1978 ) HALOD Halod on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber. Harvem võivad need olla ka poolringi, kaare või valgussamba kujuga . Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades võivad need tekkida ka võimsate tänavalaternate ümber. ( Jürissaar, 1999) Halo tekib valguse ning jääkristallide koosmõjus. Halo kuju ning värvused ja nende paigutus
annaabi.ee 
