Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loominusse juba oliliselt varem 1919 esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" 1920 "Fasaanid", "Lätlane" ja kogumik "Verimust" 1921 sõjanovell "Süütu" 1922 sõjaromaan "Ristimine tulega" 1927 novellikogumik "Punane ja valge" 1936 romaan "Nimed marmortahvlil" Põhineb isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Selle teose eest sai 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia, kaks aastat hiljem jõudis teos "Estonia" lavale ning aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen romaani alusel filmi. 1939 koostöös August Annistiga näidend "Landevääri veri"
siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead". Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud "Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus proloog (juba varem ilmunud "Malmsireenid"), kuus lühikest sõjanovelli ja epiloog. Aastal 1921 ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis "Süütu" analüüsis ta Eesti kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes Punaarmeele infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi