Hofmann
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid, mida slängis tuntakse ka lihtsalt happena on
tugevaid meelepetteid tekitav sünteetiline hallutsinogeen. Ehkki füüsilist sõltuvust
mittetekitav, põhjustab ta pikaajalisi kahjustusi inimese psüühikale.
Hofmann sünteesis aine juba 1938. aastal Baselis, kui ta uuris Sandozi
farmakoloogiafirmas jahust ja teraviljadest leitud seente kasutamist meditsiinis. Samuti
oli ta esimene inimene, kes selle mõjusid oma organismis tunda sai, kui väike annus
hapet sattus laboris tema sõrmele.
Teaduslike uuringute käigus avastas sveitslane ka seda, et tema happe keemiline koostis
on sarnane psühhedeelsetele seentele ja taimedele, mida kasutavad oma religioossetes
tseremooniates Mehhiko indiaanlased.
LSD muutus uimastina eriti populaarseks USA hipipõlvkonna seas 1960. aastatel, viies
annaabi.ee 
