Karl Ristikivi
erineb see täiesti tema ülejäänud 16 realistlikkust
perekonna- ja ajaloolisest romaanist.
See romaan tekitas minus erinevaid tundeid nagu masendus
ja tülgastus, sest vahel tundus, et jutt on kuidagi igav ja
üksluine ja veniv, samal ajal salapärane ja müstiline. Kuigi oli
kohati igav siis teisel hetkel tõmbas uuesti kaasa ja kohati oli
tunne, et oled ise mina tegelase rollis ja paelus mõte, et mis
saab edasi. Igal juhul läheb minu, kui fantaseerijaga väga
hästi kokku ja jääb minu mõtetesse pikaks ajaks.
,,Hingede öö" on meie kodumaa kirjanduse üks tegusamaid,
sügavmõttelisemaid ja sümbolistlikemaid romaane, hoolimata
ta tõsidusest ja vahel raskesti mõistetavast sisust.
Tõeline klassika.
Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu
enam. Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik, et
leida sealt midagi, mis oleks püsiv.
("Rooma päevik", 1976)
Ootaja ootab
enamasti asjata.
annaabi.ee 
