Taani Kuningriik
(sandurtasandik). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates Viborgist läände) jäätumise
piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena (nn Jüütimaa selg, jyske højderyg).
Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka
Kattegati väina põhjas.
Praeguse Taani rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub
maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, põhja pool Nissumi fjordi ja Falsteri saare
joont.
Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse
aluskorra kaljud.
Siseveed
Gudenå jõgi Jüütimaal
Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on
Arresø (39,9 km2), mis asub Sjællandil.
Taani jõed on aeglase vooluga, lühikesed ja energiavaesed. Põhja osas asuvad järved on
madalad ja soised. Taani jõgedes ei ole üleujutusi.
Kliima
annaabi.ee 
