maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes (Aafrika, Aasia, Lõina- ja Kesk Ameerika). Inimesele kõige ohtlikumaks peetakse liiki P. Falciparum. P. Ovale, P. Malariae ja P. Vivax ei põhjusta nii raskeid haigusjuhte ja üldjuhul ei lõpe surmaga. Inimesele kõige ohutum on aga P. Knowlesi, mis inimest on võimeline küll nakatama, kuid põhiliselt levib makaakide seas. Malariatekitaja vaheperemeheks on hallsääsk Anopheles mosquito. See seab ka suured piirid parasiidi levikus inimeste seas, kuna sääse varajases arengus on vaja seisvat veekogu. Tänu sellele on malaaria levinud pigem maapiirkondades
Malaria What is malaria? Infectiousdisease Caused by a parasite called Plasmodium Transmitted by female Anopheles mosquito One of the most deadly diseases in the world Malaria distribution Types of malaria Four types of malaria that infect humans: Plasmodium vivax (P.v.) Plasmodium malariae (P.m.) Plasmodium ovale (P.o.) and Plasmodium falciparum (P.f.) Symptoms The general symptoms include: headache nausea fever vomiting flu-like symptoms Treatment Hospitalization Drugs and medications: o Chloroquine o Meflaquine o Quinine Prevention Antimalarial drugs (choloroquine, mefloquine etc) Bed nets Indoor residual spraying Staying indoor at nighttime Air-conditioning Vaccination
MALAARIA Malaariat põhjustavad ainuraksete (Protozoa) hulka kuuluvad parasiidid. Haigus levib nakatunud emase Anopheles'e moskiito hammustuse kaudu, vahel harva toimub levik ka kontrollimata vere ülekandel. Malaariat põhjustavad neli liiki: - Plasmodium ovale (Aafika) - Plasmodium malarie (Aafrika) - Plasmadium vivax (India, Kagu-Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika) - Plasmadium falciparum (Aafrika, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika) Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni viis aastat pärast nakatumist, sest nii kaua suudab parasiit peituda maksas siukunud olekus.
Inimesel võivad malaariat Click to edit Master text styles Second level tekitada neli Plasmodiumi Third level liiki Fourth level kõige sagedasem ja ka Fifth level kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum Nakatumine Toimub emase hallasääse hammustusega Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid Haiguse kulg ja sümptomid peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat väga kindla intervalli järel korduvad palavikuhood külmavärinatega võib kaasneda pea- ja lihasvalu, iiveldus ja kõhulahtisus Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus
Algloomad Lisaks veekogudele on paljud algloomad leidnud elupaiga inimese organismis. Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine.
Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav. Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium Plasmodium falciparum. Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad hallsääse kehas ainult neis piirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15´ C. Kes on malaaria siirutaja? Millised on haigussümptomid, haiguse kulg? Millised on Eesti seosed malaariaga? Vt Vikipeediast Millistes piirkindades on malaaria levinud? Profülaktika e kuidas ennetada malaariat? Lamblioos (ingl.k. giardiasis), tekitajaks viburloom Giardia lamblia
Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja? Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile Plasmodium vivax'ile on aga iseloomulik asjaolu, et nakatunud erütrotsüüdid on suurenenud, lisaks peaks sel juhul olema näha ka graanuleid. Falciparumile viitab just see, et vererakud on normaalse suurusega, "sõrmused " on mõnevõrra väiksemad ja "sõrmuseid" on erütrotsüütides arvuliselt rohkem
Aastas sureb malaariasse 1,52,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades Aafrikas, Lõuna ja KaguAasias, Kesk Ameerikas ning LõunaAmeerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende
8 0 % m a la a ria juh tum ite s t e s ine b Aa frika s , S a h a ra k õ rb e s t lõ una p o o l. Tekkepõhjused ja mehhanismid Ma la a ria t te kita b e o s lo o m a d e h ulka kuuluv a lg lo o m Plasmodium. P la s m o o d ium i liike o n p a lju, kuid inim e s e le võ iva d m a la a ria t te kita d a va id 4 . Kõ ig e s a g e d a s e m ja o h tlikum o n Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Võib nakatuda vereülekandel (nt saastunud süstlanõelte kaudu). Võib esineda kaasasündinud malaariat. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: 1. Paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus
Minimaalne ID on 10-25 tsüsti. Uuritav materjal Kasutatakse duodenaalaspiraati trofosoidide avastamiseks, rooja nii trofosoidide kui ka tsüstide leidmiseks. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Kasutatakse valgusmikroskoopiat (vaata amöbiaasi). SEROLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse EIA Giardia Ag-de määramiseks roojast, IFA-t. 57 Malaaria HAIGUSTEKITAJAD: Plasmodium falciparum P.malariae P.vivax P.ovale Uuritav materjal Verd võetakse palavikuhoo kõrgpunktis või generaliseerumise faasis sõrmest. Harvem kasutatakse sternaalpunktsiooni või põrnapunktsiooni. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE on tähtsam meetod malaaria diagnostikas. Verest tehakse äige- ja paksutilga preparaadid. Esimesed on vajalikud, et diagnoosida liigi tasemel, paksutilga preparaat on sensitiivsem tänu vere suuremale hulgale. Preparaadid värvitakse Giemsa meetodil.
annaabi.ee 
