Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
ette nähtud ja alati võib juhtuda teisiti, kui inimene ette võib ennustada
või ette võib näha. Nii on ka maavärinatega, kugi me kõik teame, et Eesti
asub tektooniliselt väheaktiivsel alal, ei saa me siiski välistada
maavärinate tekkimist neis nõndanimetatud tektooniliselt väheaktiivsetes
piirkondades. Samas, kui me teame, et ka Eestis on toimunud
maavärinaid, siis on meil jälle juures üks faktor, mis võib vähesel määral
muuta paljusid protsesse ja kui neid väikesi faktoreis palju tuleb ja me
neid ei arvesta, siis võivad meie teooriad minna upakile. Kuid siiski
millised teooriad? Mõelgem siinkohal vanadele jõeorgudele ja neis
asuvatele setetele. Kui nende setete vajumise kiirus sõltus maapinnal
toimuvast vibratsioonist, siis miks mitte ei võiks nende setete tiheduse
muutus suuresti sõltuda maavärinatest, mille puhul on vibratsioon ja
kõikumine palju globaalsem ja võimalik et ka tugevam ja kindlasti
sügavamale ulatuv.