Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi
akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik
Primaarsed glioblastoomid tekivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. IX. 31. Kaasasündinud immuunsus. Organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Fagotsüütide patogeeni äratundmise retseptorid (PRR) seovad patogeeni, fagotsüüt aktiveeritakse ja moodustatakse tsükokiine, mis vabanevad ja aktiveerivad muid rakke. Avaldub 12 tunniga. NK-rakud looduslikud tapjarakud. 32. Põletik. Kaasasündinud immuunsuse keemilise kaitse viis. Organismi kohalik kaitsekohastisliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. 33. Komplemendisüsteem. Kaasasündinud immuunsuse keemilise kaitse viis
immonoloogilise informatsiooni kandja tuleb, sellise lümfotsüüdini, kus on võimalik paljuneda ja hakkab tootma antikehasid- see on immuunreaktsioon Immuunsus: Aktiivne: loomulikult omastatud- haiguse kadu kunstlikult omastatud- vaktsiinid. Vaktsineerimine pole ohtlik!! Passiivne: antikehasid saadakse teistelt loomulikul teel-loode antikehad süstitakse-gamma globuliin gripi vastu, marutõbi, teetanus, ussimürk Fagotsüüt:[mittespetsiifiline] makrofaagid (suurõgijad)- fikseeritud membraanides, koevedelikus vabalt liikuvad ülemishingamisteed peavad saama süüa=hapnikku- sellega seoses haigestub ka treenitud sportlane kergemini?! neutrofiilid(valged verelibled) neelavad võõrkeha osa baktereid ja parasiite võivad fagotsüüdi "kõhus" edasi elada (tuberkuloos) nende vastu tehakse vabade radikaalide rünnak
mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3. Vahetu neelamine ja fagosoomi moodustamine tsütoplasmas- fagotsüüt sopistab oma rakumembraani neelatava objekti ümber 4. Lüsosoomi liitumine fagosoomiga 5. Bakteri hävitamine- lüütilised ensüümid: lüsosüüm, proteaasid, NADPH oksüdaasid, mille toimel tekivad reaktiivsed hapnikuosakesed (ROS). Bakterit aitab veel hävitada ka madal pH. 6. Laguproduktide väljutamine Opsoniinidega (antikehad, komplemendi aktiivsed komponendid- C3b) märgistatud patogeen on tunduvalt paremini allaneelatav kui
Neil on erinevat laadi afiinsus (tundlikkus) - α- ja β- interferoonidel on see viiruste, põletike ja kasvajate vastane, γ-interferoon võib mõjutada lümfotsüütide ja makrofaagide aktiivsust ning seeläbi antikehade teket ja fagotsütoosivõimet. 6. Fagotsütoos – see on makrofaagide (veres liikuvad monotsüüdid ja õgirakud kudedes) ning neutrofiilsete ja eosinofiilsete leukotsüütide funktsioon. Need rakud ehk fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub. See väljendub tema ainevahetuse muutumises – suureneb fagotsüüdi hapniku ja glükoosi tarbimine. Aktiveeruvad ka ensüümid fagotsüüdis, tekivad hapniku aktiivsed vormid. See viib õgitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. Fagotsütoosi teel suudab organism likvideerida ka teisi, mitte mikoobseid osakesi. Allergia
Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a. Annab loomarakule kuju b. Võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (amööb, fagotsüüt) c. Tsütoskelett fikseerib rakustruktuure d. Tsütoskelett tagab tsütoplasma ringliikumise e. Tagab seoseid eri rakustruktuuride vahel f. Kujutab endast vastavate valkude varu jagunemisel 5) Viburid Suhteliselt pikad ja jämedad rakustruktuurid, kuid rakutasandil on neid vähe. Viburid koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest). Neil on korrapärane siseehitus. Viburid esinevad: a. Viburloomadel (maksalutikas) b
immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel lümfotsüüdid. Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi. Fagotsüüt ehk õgirakk lagundab fagotsütoosi (kapseldavad võõrkeha enda sisse) teel võõrkehi ja apoptoosi läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid
mutatsioonide teket organismis, kontrollib rakkude arvu homöostaasis? nt loote areng, luude kasv, valesti arenenud rakkude kõrvaldamine kasvajate vältimiseks? 85. Iseloomustage apoptoosi etappe Apoptoosi alguses toimub raku kokkutõmbumine, kromatiin pakitakse kokku ja viiakse tuumamembraani äärealadele (püknoos), tsütoplasma kondenseerub. Seejärel tuum mureneb (karüoreksis) ja rakk fragmenteerub surnud rakuks ja apoptootilisteks osakesteks. Lõpuks fagotsüüt teeb pacmani. Alternatiivne variant sama seletamiseks :): 1. aktiveeritakse kaspaasid 2. kromatiin kondenseerub (pakitakse kokku), aktiveeritakse nukleaase (kromatiin lagundatakse fragmentideks), tuum fragmenteerub 3. tsütoplasma kondenseerub, raku membraani muutused markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (rakk laguneb vesiikuliteks) 86. Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi kaspaas - (spetsiifilised proteaasid) apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid
1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. 2. Allergia ja anafülaksia mõiste. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Toiduallergia. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes
antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. B. Allergia ja anafülaksia mõiste. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained..
mõiste (von Pirquet). 1924. aastal avastati, et ka astmat võib tekitada reaktsioon mikroorganismide (nt hallitusseente) vastu. Paul Ehrlich (1854-1915) lõi kunstlike antikehade filosoofia, süstematiseeris immuunsuse konsteptsioonist lähtuvalt kemoteraapia (mis viis lõppkokkuvõttes oluliste arenguteni ravimitööstuses vt ka ptk ??). Idee seisnes selles, et teatava keemilise ühendiga seotakse 2 Fagotsüüt õgirakk, vere ja teiste kudede liikumisvõimeline rakk (neutrifiil, makrofaag), mis haarab endasse ja hävitab baktereid ning teisi kehavõõraid tahkeid osakesi, aga ka oma organismi rakkude surnud osi. 3 toksiini aktiivsed ja kahjulikud sidemed. Rakkudel oleks nn kõrvalahelad, nagu nt koevärvidel. Kõrvalahelad seoksid konkreetse toksiini (nagu ensüümid kinnituvad retseptori külge või nagu võti sobitub lukku)
· Mittespetsiifiline immuunsüsteem reageerib kiiresti ja üldistatult igasuguste sissetungijate vastu baktereid hävitavate limaskestade omaduste abil ja fagotsüütidega, kes õgivad ning lammutavad võõrkehi (fagotsütoosi käigus) · Spetsiifiline immuunsüsteem toimib kahel viisil: rakuliselt vahendatult T-lümfotsüütide (valgete vereliblede) abil ja antikehadega vahendatult B-lümfotsüütide abil · Rakuliselt vahendatud võitluses õgib makrofaag (suur fagotsüüt) mikroorganismi ja `eksponeerib' selle antigeene oma pinnal. Viimastega kokkusobiva retseptoriga T-rakk `tunneb' sissetungija ära ja hakkab paljunema, et hävitada kõik seda liiki sissetungijad või viimastega nakatatud keharakud · Antikehade poolt vahendatud võitluses seob B-lümfotsüüt end võõrantigeeniga, millele sobivat retseptorit ta omab. Seejärel hakkab B-rakk paljunema, tootes mikroorganismi tapvaid retseptormolekule - antikehi, mis otsivad vastavaid
annaabi.ee 
