Rahvatarkus ütleb: üks loll ees, sada lolli karjas järel. See väide peab paika, kuna tegelikult just nii ongi. Kui keegi sõpradest omale selle konto teeb, tekib ka teistel soov seda sama teha. Ükski inimene ei taha ju sõbrast kehvem olla. Loomulikult on veel alles jäänud ka noori, kes Facebookist eriti palju lugu ei pea, kuid neid on tõesti vaid käputäis. Paljud kooliealised ning ka vanemad ei kujutaks oma elu ilma Facebookita enam ettegi, nad on sõltuvuses, kuid kui pilve pealt alla reaalsusesse laskuda, mõistaksid nad kindlasti, et on olemas ka palju tähtsamaid asju, mida väärtustada tuleks. Iga inimene saaks hakkama ilma Facebooki kasutamata, vaja on ainult järjepidevust ning pealehakkamist ja-mis kõige olulisem-tahet. Kui see puudub, pole üldse mõtet selle nimel pingutama hakatagi. Internetti ja sealhulgas ja Facebooki kasutatakse igal pool maailmas, mõnedes piirkondades rohkem, teistes vähem
Ja mis ma siis seal teen. Ma kestan terve uudisevoo läbi ja siis hakkan mängima facebooki mänge. Kui aga hommikul vaja kooli minna, siis lähen kooli, aga kas arvuti jääb koju, ei jää. Nii ma siis istun igas loengus arvutis ja facebookis. Õhtul koju tulles, lülitan teleka sisse, kuid seda ma ei vaata, sest ma ikkagi istun facebookis ja raiskan oma väärtuslikku aega. Selle ajaraiskamise asemel võiksin õppida või kasvõi koduseid toimetusi teha. Samuti olen proovinud olla ilma facebookita, aga siis on jällegi see, et mul tekib sügav tung teada saada, mis teised on postitanud. Mina ei ole ainukene sõltlane, on ka teisi, kes on samamoodi üritanud ilma facebookita olla. Toon ühe näite. Artikkel pärineb Pärnu Postimehest. Loo autoriks on Liisa Lotta Tomp ning artikkel on välja antud 17-ndal mail. Esimesel päeval oli mul üsna kiire ega tekkinud kordagi soovi arvutit lahti teha, kuigi Facebooki rakendust telefonis üritasin üsna mitu korda avada.
Mina kui kuulaja üritan ettekujutada ja mõelda, milline see sündmus ise reaalsuses olla võiks. Ja muidugi ei saa kõige selle juures jätta mainimata tähtsaimat sotsiaalmeediakanalit Facebooki, milleta tänapäeval vist mitte keegi hakkama ei saa. See on nagu üks tohutu infoallikas, kuhu on koondunud absoluutselt iga kaupmees või ettevõtja,sõbrad,tööandjad jne. Isiklikus elus käib minu kogu töö läbi Facebooki :töögrupp,klassigrupp, ülemused, no kogu info saabub sinna ja Facebookita võiks täitsa hätta jääda! Hommikul delfi äpi kõrval viskad ikka pilgu ka Facebooki,et näha, ega keegi tööl pole haigestunud või on õhtul mõni ootamatu uudis saabunud. Kuigi vahel on ka selline tunne,et lülitaks kogu kupatuse välja ja ostaks omale tavalise nuppudega telefoni,et saaks rohkem aega pühendada oma perele,mitte sotsiaalmeediale. Seega meedial on suur tähtsus minu elus, milleta mina hakkama ei saa, sest teabe omamisel on minu elus suur roll
annaabi.ee 
