vooluallika ja jaguneb Qc ja Ql, ühik 1Var(volt-amper reaktiivne), S- näivvõimsus, kõigi võimsuste geomeetriline summa, ühik 1VA (volt-amper) cos gamma- võimsustegur. Nt. el. mootori cos gamma=0.62 st. 62%-muutub meh. tööks ja soojuseks, 38%- pendeldab vooluallika ja mootori vahel koormates juhtmeid. cos gamma=P/S, S=UJ, P=UJ cos gamma, Q=UJ sin gamma. Aktiivvõimsust näitab wattmeeter, näivvõimsust volt-ja ampermeetri näitude korrutis. Faasinihked ja vektordiagrammid Aktiivtakistus faasinihet pole, st. pinge ja voolu min ja max ja 0-väärtused saabuvad korraga. Kondensaatorites on vool pingest veerandi perioodi võrra ees. Segaahelad- kui tehases on palju elektrimootoreid, siis võimsus tegur halveneb. Parandamiseks võib võrku lülitada kondensaatorid. Resonants vahelduvvoolu ahelates Kui vahelduvvoolu jada ahelas xl=xc ning R~0, siis näitakistus Z=xl-xc~0 Voolutugevus I~U/Z~U/0~lõpmatus
seetottu on vaike ka tuhijooksuvoolu aktiivkomponent. 14. Trafo talitlemine koormusel. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. U2 ja I2 vaheline seos on väliskarakteristik. Kasuteguri sõltuvus koormusest. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral. Summeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused vordsed: Za=Zb=Zc. Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult uhe voolu leidmisest. Summeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on vordsed, faasivoolud moodustavad summeetrilise voolude susteemi. Faasivoolude summa Ia+Ib+Ic=In=0. Summeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. 17. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem mittesümmeetrilise tarviti korral. Susteemi iga faasi talitlus ei soltu ulejaanud kahe faasi talitlusest, sest vool leitakse selle faasi tarviti parameetrite pohjal. Faasivoolud leitakse Ohmi seaduse alusel: Ia=Ua/Za
elektromotoorjõu e2 ning mähiste otstel pinge U2. Elektromotoorjõudude efektiivväärtuste suhet nimetatakse ülekandeteguriks k = E1/E2. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral sümmeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused võrdsed : Z a = Z b = Z c . Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult voolu leidmiseks. Sümmeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on võrdsed, faasivoolud moodustavad sümmeetrilise voolu süsteemi. Faasivoolude summa I a + I b + I c = I N = 0 . Sümmeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. Kuna tarviti on sümmeetriline, siis faaside näivtakistused on võrdsed ka faasivoolud ning piisab ainult ühe voolu leidmisest. Meutraaljuhi U Uf = l olemasolul faasipinge on 3 17
Vaja teada, et kui lähedale peab objektiiviga preparaadile minema, et näha kujutist. 13. Millised eelised on immersioonisüsteemi kasutamisel? Saab suurendada mikroskoobi lahutusvõimet, eristada väiksemaid esemeid teineteisest kui kuivsüsteemis. Vedelik = õli, optiliselt tihedam keskkond ja kiirte hajumine on väiksem. 14. Miks on tarvis suurendada valguse hulka faaskontrastmikroskoobis võrreldes heleväljamikroskoobiga? Mida suure valguse hulk, seda suurem on kontrastsus. Faasinihked on muudetud silmaga registreeritavateks kontrastsuse erinevusteks. 15. Milline kujutis tekib, kui valguskiired kattuvad ja milline on kujutis interferentsi korral? Heledam. Interferentsi korral saame tumedama objekti 16. Millise lainepikkusega on flourestseeruv valgus võrreldes ergastava valgusega? Flourestseeruv valgus on pikema lainepikkusega kui ergastav valgus. 17. Kui vaatevälja diameeter on 2 mm, siis kui palju 2 mikromeetri pikkuseid bakterirakke mahub ketina vaatevälja?
t. pannakse lisaelemendid või skeemi muudatusi, selleks et suurendada süsteemi täpsust. Tavaliselt kui süsteemil stab. varud amplituudi ja baasi järgi on väikesed, siis süsteemi kvaliteet on halvem, sellepärast et suureneb max. kõrvalekalle regul. protsessi käigus ja pikeneb regul. aeg. ARS saab korrigeerida järgmiselt: 1. jada korrektsioon, sel juhul reguleerimiskontuuri sisse pannakse jadamisi dif. lüli. Sellel lülil on positiivsed faasinihked ja sellega kompenseeritakse süsteemi neg. faasi nihkeid ja üldine faasinihe väheneb ja süsteemi stabiilsus paraneb ja sellega paraneb ka täpsus, kvaliteet. 2. Rööpkorrektsioon, sel juhul korrigeerivad lülid lülitatakse rööbiti korrigeerivate lülidega. Võib olla otseühendus ja vastuühendus. Vt. joonist : siit on näha, et inertne lüli sellise ühendusega on muudetud dif. lüliks ja dif. lülil on posit. faasi nihke nurgad mis kompenseerivad neg. faasinihke nurgad.
Tavaliselt kui süsteemil stab. ?lesanne varud amplituudi ja baasi järgi on väikesed, siis süsteemi kvaliteet on halvem, sellepärast et suureneb max. kõrvalekalle regul. protsessi käigus ja pikeneb regul. aeg. ARS saab korrigeerida järgmiselt: Raskus 1. jada korrektsioon, sel juhul reguleerimiskontuuri sisse pannakse jadamisi dif. lüli. Sellel lülil on positiivsed faasinihked ja sellega kompenseeritakse süsteemi neg. faasi nihkeid ja üldine faasinihe väheneb ja süsteemi stabiilsus paraneb ja sellega paraneb ka täpsus, kvaliteet. 2. Rööpkorrektsioon, sel juhul korrigeerivad lülid lülitatakse rööbiti korrigeerivate lülidega. Võib olla otseühendus ja vastuühendus. Vt. joonist : siit on näha, et inertne lüli sellise ühendusega on muudetud dif. lüliks ja dif. lülil on posit. faasi nihke nurgad mis kompenseerivad neg. faasinihke nurgad.
stabiliseerib võimendust. Kuid signaaliahelas olevad reaktiivtakistused põhjustavad faasinihkeid, mis kasvavad sagedusala äärte poole. Näiteks sidestuskondensaatori reaktiivtakistus kasvab sageduse alanemisel ja võimnduselemendi sisendi ning väljundiga rööbitiste parasiitmahtuvuste takistus väheneb sageduste tõustes, muutudes võrreldavaiks ahela aktiivtakistustega. Mitmeastmelises võimendis faasinihked liituvad ja nende summa võib vastusidesilmuses ulatuda 180°-ni. Seetõttu tagasiside, mis võimendatava sagedusala keskel on negatiivne, võib selle piiridel osutuda positiivseks, sest vastuside normaalsele 180° faasinihkele lisandub veel parasiitne faasinihe 180°, mistõttu tagasisidepinge saabub võimendi sisendisse sisendpinge faasis ja võimendi võib iseergutuda. Selle vältimiseks kasutatakse lairibavõimendites mitmesuguseid korrektsiooniahelaid. 8
Kolmefaasilise sisendiga ja kolmefaasilise väljundiga vahetu maatriks-sagedusmuunduri üldistatud skeem on näidatud joonisel 1.22, a. Selle jõusektsioonid koosnevad peamiselt kahesuunalistest ning kahepolaarsetest pooljuhtlülititest, mis paiknevad iga sisend-ja väljundfaasi vahel. Sellise ristpaigutuse korral ühendatakse koormuse klemmid toiteklemmidega vaheldumisi. Maksimaalset sagedust piirab siin vaid pooljuhtide lülitusvõime. Kuid faasinihked sisendpinge ja voolu vahel peavad olema juhitavad, kuid ei saa olla sama suured kui väljundis. Täiendavalt võib mainida, et pinge kuju ja sagedus on teineteisest sõltumatud. Kommutatsiooni strateegiad nõuavad, et need lülitid peavad olema võimelised sulguma ainult ühe voolu suuna puhul ning kindlal ajavahemikul, kuni blokeerimisvõime säilib vastassuunalise voolu korral. Maatriksmuunduri lülitid peavad olema kahesuunalised, st need peavad blokeerima mõlema
annaabi.ee 
