Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda
Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi.
Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. (SELLINE POPULATSIOON EI EVOLUTSIONEERU) POLE ! Seadus kehtib tingimustel: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest · Mutagenees puudub · Populatsioon on isoleeritud · Puudub looduslik valik Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutuse allikad: Mutatsioon (tekivad uued alleelid ja vahel ka geenid) Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne(st
Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st. Nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest. 3) mutagenees puudub. Populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone. 4) populatsioon on isoleeritud. Puudub geenivool teistest populatsioonidest. 5) puudub looduslik valik. St. Kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega. - selline ideaalpopulatsioon ei evolutsioneeru. Ta säilitab oma muutumatse igavesti. Niisugust looduses ei ole. Populatsioonide geneetiline struktuur on püsiv, kuid see võib siiski muutuda kahtemoodi: 1) võib muutuda isendite geneetiline materjal- geenide ja kromosoomide struktuur ning arv. 2) võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüübi sagedus. Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. 2. evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid nad on ka populatsiooni
· Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär · Atmosfääris puudus vaba hapnik · Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Stanley Miller: · Tõestas 1953 aastal, et nt. H2, H2O, NH3, CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. · Üksikindiviidid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon (populatsiooni moodustavad ühte liiki kuulavad organismid teatud maa-alal) · Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. · Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi e. genofondi Genotüüp: · Ühe isendi kõik geenid kokku · Geenil võib olla 1, 2 või mitu alleeli
VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar
1. Stabiliseeriv valik – kui keskkond ei muutu, säilitab liigid, kohastumused süvenevad, (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jne.) 2. Suunav valik – keskkond muutub, viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni(jäsemete teke, aju areng, 3. Lõhestav valik - Eelistatud on kaks või rohkem keskmisest erinevate tunnustega rühma Kui populatsioon on jaotunud erinavatesse keskkondadesse(rasside nahavärv) EVOLUTSIOONI MEHHANISMID Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi. Ühe kindla populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi erinevad populatsioonid. Genofond = geenifond – populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid. Genotüüp- Populatsiooni geneetiline struktuur – pop. geenide ja alleelide arvuline suhe.
· Kehasisene viljastumine · Õhulised luud Alamimetajad - kukrulised: · Kehatemperatuur kuni 36 kraadi · Platsenta puudub · Loode sünnib · Väliskõrv ja karvad Pärisimetajad · Karvad ja väliskõrv · Platsenta · Püsisoojasus · Piimanäärmed · Järglaste eest hoolitsemine · Kõrgelt arenenud peaaju Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm on populatsioon (ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Geenifond ehk genofond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus · Geenisiire ehk geenivool- ühe populatsiooni geenid satuvad teise.
osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes).
4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. Geneetiline triiv pop.geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. Nt juhuslik isendite (geenide) hukkumine
(mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe 14 R ja 6r EHK 14:6 MIKROEVOLUTSIOON: 1.) Mutatsiooniline muutlikkus - Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel.
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid
Üleminek lokaalselt optimumilt globaalsele on võimatu, sest liik peab selleks läbima vähem kohastunud staadiumi. Seepärast viib looduslik valik populatsiooni vaid lokaalse optimumi poole. See on üks kaasaegse evolutsioonilise bioloogia alusprintsiipe, mille sõnastas Sewall Wright- kohastumusliku maastiku printsiip(adaptive landscape). LV puudub kaugem eesmärk. Ta võimaldab organismidel kohastuda vaid nende praeguse keskkonna suhtes. Ükski struktuur või funktsioon ei evolutsioneeru selleks, et ta võib osutuda tulevikus kasulikuks. Organism adapteerub igas oma ontogeneesi staadiumis vaid olemasoleva keskkonna suhtes. Alles siis kui keskkond muutub, hakkab valik toimuma uue keskkonna suhtes. Suured muutused populatsioonis on kumulatiivse LV produkt. Muutused tuuakse populatsiooni sisse mutatsioonidega. Väike osa nendest mutatsioonidest, millised suurendavad ka paljunemise määra, fikseeritakse populatsioonis ja LV suurendab nende sagedust.
Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemused oleks atmosfääris piisavalt hapnikkud. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.
Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemusena oleks atmosfääris piisavalt hapnikku. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt
generatsiooni kohta või eanm. *NeoD kohaselt peaksid populatsioonid liikuma homosügootsuse suunas(va erandid kus tugev valik heterosügootsuse kasuks) Seega mitte looduslik valik vaid neutraalne triiv hoiab heterosügootsuse taset. *molekulaarne evolutsioon on liiga kiire, et seletuda LV'ga *need geenid, mis midagi ei kodeeri, evolutsioneeruvad kiiremini *kõik molekulaarsed muutused ei oma mõju fenotüübile ja seega ei evolutsioneeru ***kõrvalmärkus : MOLEKULAARNE KELL -sama valgu evolutsioonikiirus eri evolutsiooniliinides on ligikaudu sama. Seega saab 2 liigi valguerinevusi lugedes määrata lahknemise aega. -ei olene põlvkonna elueast! -eri molekulidel on erinev molekulaarne kell*** 7. Neodarwinismi e moodne süntees e sün. evoteooria põhilised postulaadid (Theodonsius Dobhzansky) mendeli geneetika + darwini LV + populatsiooniteooria
1.-2. väga tähtis! RNA Valk translatsioon (tõlkimine) (teabe rakendamine protsessideks) Tripletid nukleotiidide kolmik, mis kodeerivad ühe amiinohappe, geneetilise koodi põhi aluseks kõik käib kolme kaupa Komavaba pole märget, kust algab ja kust lõppeb üks triplet. Tripleti algust nihutades sama rna pealt võib sünteesida kolm täiesti erinevat valku. Kolm positiivset sündmust on korraga võimatu teostada. Kattuvad geenid ei evolutsioneeru Universaalne Ühetähenduslik ei saa olla 0.5% erinevust Mittekattuv mRNA+ribosoomid reas: polüsoom tRNA antikoodon seostuv ots kuni siiani igale aminohappele vastab 3 tripleti keskmiselt, mõnele 4 tripleti, 2 tripleti ja mõi üksiki erinev. Esimene kolmik on kõige määravam. Aminohapped on tripleti osas ebavõrdsed. Geneetilise teabe avaldumise regulatsioon 1 RNA a. sünteesimine (+/) 2 RNAvalk: a. RNA varuks b. modifitseerimine c
· 20.sajandil seotud evolutsiooniteooria laienemisega erinevatele tasanditele /uuringud isendilt kõrgematele taksonitele ja madalamatele kuni geenide pärandumiseni, geenide evolutsioon) · Eelkõige mikroevolutsiooni teke · Tänapäevane evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades · Üksikindiviid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon o Ühe liigi elamine ühes kohas · Genofond - kõikvõimalikud geenid ja nende alleelid mingi liigi kohta · Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe · Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendest tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna o Nn ideaalpopulatsioon
Juura ajastul linnud . Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. Kriidi lõpus suur väljasuremine – meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum . Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide
Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna
tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i. Mutatiivne ii. Kombinatiivne 2) Populatsiooni geneetiline struktuur: a. Alleelide vahekord põlvkonniti b
erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel. Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult. Populatsioonigeneetiline materjal ei võimalda sobivaid geenikombinatsioone kujundada kõigi võimalike keskkonnatingimuste suhtes. Samal põhjusel on aset leidnud paljude minevikust teadaolevate organismirühmade väljasuremine. Kohastumise tagajärjel kujuneb organismirühmal tunnus või omadus, mis aitab
keskkonnas tingimustest). Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe. Fenotüüp on genotüübi realisatsioon.(omaduste, tunnuste kompleks). Fenotüüp ja keskkond peavad klappima. Fenotüüpiline plastilisus. Tähistame varieeruvust VF=VG+VK+VG*K+VE Genotüübi mõju fenotüübile sõltub keskkonnast. Keskkond mõjutab erinevaid genotüüpe erinevalt. Näited graafikute kohta: 1. Peade arv inimestel. F=peade arv tunnus on fikseeritud, ei evolutsioneeru, pole valiku all. Ka kõiksugu organite arv ja järjekord jne. 2. Silmavärvus. Ei sõltu keskkonnast. Varieeruvus on olemas. Ka sugu on selline tunnus. 3. Selle olukorra praagib evolutsioon välja. 4. Fenotüüp võiks olla IQ ja keskkond nt informatsiooni hulk. 5. keskkond UV kiirguse hulk ja fenotüübiks on melaniini kogus naha pinnaühiku kohta. 6. alkoholi mõju enesetundele. Ühed muutuvad rõõmsaks, teised kurvaks, algselt suht samad. Taimede plastilised reaktsioonid.
hiljem algne olukord taastub, kui mäe otsast alla ronida Muutumisvõime on evolutsiooni eelduseks - genofond = geenifond populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid - populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe - kui populatsiooni geneetiline struktuur muutub püsivalt, ühes suunas, siis kujuneb mikroevolutsioon - EVOLUTSIOON TOIMUB AINULT ORGANISMIRÜHMADES! - üksik inidiviid ei evolutsioneeru. Nt: üks ahven, üks mänd - väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon - POPULATSIOONI moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi - Nt: Võrtsjärve ahvenad, Tartumaa männid Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: - kombinatiivne muutlikkus - mutatsiooniline muutlikkus - geenivool - geenitriiv
NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused. Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid. Riigieksamil on kõigi tõendite kohta olnud küsimusi. Sünteetiline evolutsiooniteooria Mikroevolutsioon käsitleb evolutsiooniprotsesse kuni liigitekkeni (kaasa arvatud), põhiline mikroevolutsiooniline üksus on populatsioon. Üksikisend ei evolutsioneeru. Makroevolutsioon- käsitleb liigist kõrgemate üksuste evolutsioneerumist, alates perekonnast ja lõpetades domeenidega. Mikroevolutsiooni materjaliks on populatsiooni geenifondis olemasolev geneetiline materjal ning sellega toimuvad muutused. Põhilise osa annab kombinatiivne muutlikkus, aga esmase materjali annab mutatiivne muutlikkus. Vähe mutatsioone ja kahjulik mõju/ feenifondi (rühma väliste tunnuste fond) tasemel jääb suur hulk mutatsioone varjatuks. Kui vanas keskkonnas olid
annaabi.ee 
