ja happelistes kivimites 2 g/t; seda põhjustab eriti oliviini ja pürokseeni sisalduse vähenemine "happelisuse" kasvades. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide,vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Kaltsiumi diageneesis võib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda magneesiumiga. Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid. Ka magnesiit on väga levinud.
kohal. 1 Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed, sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raua-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on ka mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad Kõige suuremad ammendamatud magneesiumivarud asuvad meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t magneesiumiioone ja kuni 0.38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides
ning on tekkelt valdavalt keemiline või biokeemiline. (1) Sekundaarsetest struktuuridest eristatakse karbonaatkivimites järgmisi: · jämekristalne kristallide suurus >1mm; · keskmisekristalne 0,1-1 mm; · peenekristalne 0,05-0,1 mm; · pisikristalne 0,01-0,05 mm. Evaporiitides organismide jäänused puuduvad, vähe on ka allotigeenset purdmaterjali ning peamised on kristalsed struktuurid. (1), (8) Boksiitidele, ferroliitidele ja fosforiitidele on iseloomulik teraline, sh sageli oiidiline struktuur. (1), (8) 5.4. Settekivimite tekstuurid Analoogiliselt struktuuridega, on otstarbekas jaotada ka tekstuure sõltuvalt nende kujunemise ajast primaarseteks ja sekundaarseteks. Settekivimite kõige tähtsamaks tekstuureks tunnuseks on kihilisus