Muuseumi 12 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukusega pered. 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum kuulutas 1913. a oma ülesandeks ka vabaõhumuuseumi rajamise. Idee said Eesti haritlased Skandinaavia ja Soome vabaõhumuuseumide külastamisest (Rootsis oli vabaõhumuuseum (Skansen) rajatud 1891, Norras 1897, Taanis 1901, Soomes (Seurasaari) 1909). 1925 - 1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing ja päevakorrale kerkis muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja
MUISTNE VABADUSVÕITLUS EESTLASTE IDENTITEEDI TEENISTUSES 1. Millised ajaloolised olukorrad ja mõttevoolud on mõjutanud eestlaste Muistse vabadusvõitluse idee kujunemist? – Carl-Robert Jakobson oma esimese isamaakõnega. 13. sajandi võitlused. Ütlus „mõned on surma vabadusest ülemaks arvanud, kui kui vangipõlve vaenlase käes.“. 2. Miks tõusis muistse vabadusvõitluse idee teravalt päevakorrale just 1920. aastatel? – See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja, mis võideti, ning kuna kindralmajor Juhan Tõrvand kirjutas Lembitud ja Vabadussõja monumendi avamisel puhul Suure-Jaanis 1926. aastal: „Lembit ja muistne Eesti – need kaks on sõna on üksteisest lahutamata.
annaabi.ee 
