Veeõitsengud - keskkonna probleem
Seetõttu on paljude Eesti järvede
eutrofeerumine silmanähtavalt aeglustunud. Suurim reostuskoormus jääb 1970.1980. aastatesse,
mil ka veeõitsengud kõige sagedamini ette tuli.
Eutrofeerumine kaasneb järvede vananemisega. Kuigi seda seostatakse tavaliselt inimtegevusega,
toimub see ka looduslikult, ehkki väga aeglaselt, aastatuhandete vältel. Näiteks Eesti looduslikud
järved on hakanud eutrofeeruma juba mandrijää taandumisest alates, ligikaudu 10 000 aastat tagasi.
Hoolimata pikast elueast olid paljud meie järved väga heas seisus veel 20. sajandi alguses.
Kokkuleppe järgi peetakse järvede ökoseisundit tasakaaluliseks veel 1950. aastatel, kui maal
valitses enamjaolt naturaalmajandus. Meie tüüpilised vähetoitelised ehk oligotroofsed järved
hakkasid kiiresti muutuma 1970.1980. aastatel.
annaabi.ee 
