protsessi käigus. Sugulise paljunemise käigus liituvad sobivate ristumistüüpidega isas- ja emasstruktuurid kahetuumse faasi tekkeks. Kahetuumses olekus 83 viibimise ajaline kestus erineb liigiti. Hübriidid võivad säilitada kaksiktuumse faasi pikkadeks aastateks. Kui aga tuumad liituvad, järgneb sellele kohe meioos – sügootne meioos, mis taastab esialgse euploidse oleku (paljude seente jaoks tähendab see haploidset olekut). Mitte-euploidsed ehk heteroploidsed hübriidid võivad tekkida ebanormaalse meioosi käigus. Kromosoome või kromosoomifragmente kaotades peavad nad oma genoomis säilitama vähemalt need geenid, milleta elu pole võimalik, et paljuneda edaspidi kasvõi ainult vegetatiivselt. Heteroploidsuse kohta võib kirjanduses leida vastukäivaid andmeid (Tolmsoff 1983, Beadle 2003, Bresinsky et al. 1987). Meie poolt koostatud seente genoomi suuruse andmebaas http://www.zbi.ee/fungal- genomesize (Kullman et al
Üldiselt DNA kadu ei ole. Translokatsioonid: Kromosoomi segmendi asukoha muutus. DNA ei kao, vaid paigutub ümber. Muutub geeni ekspressioon. Jaguneb intrakromosonaalseks ja interkromosomaalseks (retsiprookne segmendid vahetuvad; mittevastastikune ei ole kahepoolset vahetust). Mitmed kasvajad nagu müelogeenne leukeemia, Burkitti lümfoom. Kromosoomide arvu varieerumine: Organismid ühe kromosoomide , haploides või diploidsega, on euploidsed. Aneuploidia kromosoomide arvu muutus karüotüübis. See tekib meioosi käigus. Aneuploidia; Tavaliselt organismid aneuploidiat üle ei ela. See on pigem erand. Väga sageli spontaansetes abortides. Neli põhitüüpi: Nullisoomia kromosoomi paari kadu Monosoomia ühe homoloogia kadu Trisoomia üks ekstra kromosoom Tetrasoomia üks täiendav kromosoomi paar . Sugukromosoomide aneuploidiat sagedamini kui autosoomidel, inaktiivne X kompenseerib;
annaabi.ee 
