Eukleides
geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite
põhilisi omadusi. See teos oli ilmumisajast kuni 20. sajandi alguseni kasutusel matemaatika
ja geomeetriaõpikuna. Selles leidunud põhitõdesid kutsutakse nüüd Eukleidese geomeetriaks.
Eukleidese geomeetrias valitseb range järjepidevus ja sisemine seos. Tema geomeetria aluseks
on definitsioonid ja aksioomid, millele tuginevad teoreemid. Iga järgmise teoreemi tõestus
põhineb eeltõestatuil. Eukledes tegeles ka astronoomiaga, optikaga, muusikaga ja veel mõne
asjadega.
Eukleidese teoreem: täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub korrutisega, mille üks tegur
on hüpotenuus ja teine selle kaateti ristprojektsiooni hüpotenuusil.
300. aasta paiku eKr uuris vanakreeka matemaatik Eukleides kauguste ja nurkade vahelisi
seoseid algul tasandil (idealiseeritud lamedal pinnal) ja siis ruumis. Näiteks on kolmnurga
sisenurkade summa alati 180°