Näit.: riietumismood; kombed; kultuurispetsiifilised tavad mingis ühiskonnas, sektis, klubis või grupis; kohtutoimingud; ärilised ja professionaalsed viisakused. Kõigil sotsiaalsetel gruppidel on sellised, kas siis üles kirjutatud või lihtsalt endastmõistetavaks peetud reeglid ning kaasaegsed professionaalsed rühmitused ja äriettevõtted ei ole selles suhtes erandid. (vrd: prantsusekeelne tiquette =pilet, ladinakeelne mores = kombed või mood). Eudaimonism (eudemonism) filosoofia suund, kus ülim eesmärk on õnne (mitte lihtsalt naudingu) taotlus (vrd kreekakeelne eudaimonia =õnn või heaolu). Aristotelese eetikat nimetatakse teleoloogiliseks eudemonismiks, kuna ta uskus, et kõikidel asjadel, eriti elusolenditel, on kalduvus või suund viia ellu sisemist eesmärki, mis inimolendite puhul on püüdlus õnnele, heaolule ja teostumisele. Filosoofia siinkohal mõistetud kui tegevus, mille kaudu analüüsime igapäevaelu "kõrgemalt tasandilt"
people. It is said that in case of a moral dilemma there is never the possibility of 2 complete justification. Torture is illegal but if human lives can be saved, it is worth it. This disregards the act itself and only looks at the result (Driver, 2014). Hedonism supposes that a decision is ethically correct if the consequence brings maximal satisfaction to the individual. Eudemonism replaces the word satisfaction by happiness. The difference between the two words is that satisfaction usually is short- term and focuses more on the senses. Happiness is something long-term and is more 'part' of a person than an experience its senses undergo. Utilitarianism believes a certain action should result in maximum happiness for the biggest group of people. The government should always think of the interests of the population. Eudemonism and