Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism,
Näit.: riietumismood; kombed; kultuurispetsiifilised tavad mingis ühiskonnas, sektis, klubis või grupis; kohtutoimingud; ärilised ja professionaalsed viisakused. Kõigil sotsiaalsetel gruppidel on sellised, kas siis üles kirjutatud või lihtsalt endastmõistetavaks peetud reeglid ning kaasaegsed professionaalsed rühmitused ja äriettevõtted ei ole selles suhtes erandid. (vrd: prantsusekeelne tiquette =pilet, ladinakeelne mores = kombed või mood). Eudaimonism (eudemonism) filosoofia suund, kus ülim eesmärk on õnne (mitte lihtsalt naudingu) taotlus (vrd kreekakeelne eudaimonia =õnn või heaolu). Aristotelese eetikat nimetatakse teleoloogiliseks eudemonismiks, kuna ta uskus, et kõikidel asjadel, eriti elusolenditel, on kalduvus või suund viia ellu sisemist eesmärki, mis inimolendite puhul on püüdlus õnnele, heaolule ja teostumisele. Filosoofia siinkohal mõistetud kui tegevus, mille kaudu analüüsime igapäevaelu "kõrgemalt tasandilt"
(tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara.
Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19. Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 20. Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism- tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 21. Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õiget tegelikkust. 22. Eudaimonism- isiklikku või kolletktiivset (sotsiaalne-) õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve. 23. Nihilism- kõige eitamine, teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi. 24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha
4. Organisatsiooni suhted liikmete vahelised suhted, suhted tarbijatega, varustajatega jne. konfidentsiaalsus, kohustused, tööülesanded jne. Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992 Eetikateooriate klassifikatsioon KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele: - missugune on õige inimväärne elu? - kuidas peaks inimene käituma? Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism, Aristotelese ,,kuldse kesktee doktriin", eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks
Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta.
Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta.
Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta.
säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Idee - on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevais tähenduses. Tänapäeva filosoofias võidakse nimetada ideeks mistahes mentaalset üksust, olgu see siis kujtletav või mingil viisil tegelikkusega seotud. Entelehhia midagi mis on eelnenud maale ja veele, nimelt mateeria mis on vormitu ja nähtamatu. Eudaimonism- on tulnud vanakreeka sõnast mis tähendab tõlkes õnnelikkust, head käekäiku või saatust. On eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. ,,kuldne kesktee" on Aristotelese arvates asjade tasakaal. Nt: kui inimene ei karda midagi, ei saa ta olla õnnelik, kuid kui ta on liiga palju kardab siis on ta arg, seega kumbi äärmuslik variant ei ole hea, Seega oleks temaarvates hea valida ,,kuldne kesktee", kuna see tagab õnne
21. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism- elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. Eudaimooniline heaolu personaalne areng ja täiustumine. Hedooniline heaolu rahulolu ja õnnelikkus. 22. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga. On üks olulisimaid tervisemõjureid. Sotsiaalne kapital -inimestevaheline sidusus,
mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. EHK Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus. Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine. 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga.
• kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetke emotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – inimese peamine eesmärk on nauding (sh rõõm ja heaolu) [rahulolu ja õnnelikkus] Eudaimonism – meelelistest naudingutest loobumine, enesepiiramine, askees, sinemine vabadus. [personaalne areng ja täiustumine] 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes, võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu. Sinna kuuluvad võrgustikud,
võimaldaks ära hoida 70% haigustest kombinatsioon, samaaegne töö kõigil tasanditel. eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende 21. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga. Vaimne tervis Eudaimonism • Antiikaja elukäsituse põhimõtteid, • eetikaprintsiip, mille hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavad preventsioonile vaid (VT) on: heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht • Põhineb meelelistest 2-3% oma eelarvest
tervisega. Hedonism ‘lõbu, nauding’ • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. • Anhedoonia e naudinguvõimetus - huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism ‘õnn, õndsus’ • Antiikaja elukäsituse põhimõtteid, • eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht • Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. • Eudaimooniline e. psühholoogiline heaolu – personaalne areng ja täiustumine, oma potentsiaali realiseerimine • Hedooniline e. subjektiivne heaolu – eluga rahulolu ja õnnelikkus ---
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9
saj. T. Hobbes Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele>Inimese panevad liikuma Eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus ihad, nälg, hirm KOKKUVÕTE: Ei ole absoluutset head või kurja Antiikaegne eudaimonism – voorus on õnne vajalik tingimus. Kas ka piisav? Õnn=pidev ihade rahuldamine ning põdev vedamine Antiigi kolm peamist filosoofilist hea elu mudelit: riigimehe õnn, filosoofi Shaftesbury ja Leibniz Hobbesi vastu: õnn, eraisiku õnn
Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei
Kriitika ainult maski tagant. Jõuab valdkonnani, mida me ei tea (Unbewusst). Suur lause tunnetuste keskele: "Credo, ut intelliges, intelliga, ut credas" (Usun, et mõista, tunnetan, et uskuda). Suurtel pöördelistel hetkedel on jõutud isikutunnetuseni (Sokrates, Descartes). Usk on Augustinusele valgustav jõud. Teine silmapaistev printsiip: "Beate certe omnes vivere volumnus" (Kindlasti tahame kõik õnnelikult elada). Vana igatsus õnne järele (juba epikuurlastel oli eudaimonism). Õnne otsides otsime kõrgemat headust - summum bonum. Jumalat otseselt ei usu, kuid on olemas rahutus kõrgema järele. Jumala vastuvõtmisel tuleb selgus ja rahu. Uusplatonistidel oli kõrgeim väärtus hen, sealt tulid asjad alla. Augustinus annab lihtsuse, selguse ja elegantsiga mõtteviisile selgroo, miinused tulevad alles pärast välja. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile -
annaabi.ee 
