Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833, "Sagräännahk" 1831. "Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid", "Analüütilised etüüdid" (kus etüüd tähendab uurimust, uurimist). "Kommete etüüdid" jagunevad kuuest osast ehk stseenist: "Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust". "Filosoofilised etüüdid" on eksitava üldpelkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. "Analüütilised etüüdid" jäid
nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus Käis kaks korda Eestis „Rännuaastad“ – klaveripala Kontsertetüüdid „Transtsendentsed etüüdid“
peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Marie Henri Beyle Isa oli jõukas advokaat Hakkas lugema Voltaire'i ja Rousseau'd Lääne-Alpides Grenoble'is sündinud.
30.a tagasi toimunule. Balzac otsustas toetuda ainult faktidele. Pärast ,,suaanide" ilmumist leidsi balzac endale sobivaima zanri kaasaega kujutavad romaanid. Plaan ,,Inimlik komöödia" Balzac otsustab kogu oma loomingu kokku panna ühe pealkirja alla. 144 romaanist saab valmis 90. ,,Inimlik komöödia" oli jõgiromaan, mis jagunes 3ks: 1. filosoofilised etüüdid 2. analüütilised etüüdid 3. kommete etüüdid. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonna nähtusi ,,Inimlikus kömoodias". Jõgiromaaniks on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. 4. Dostojevski. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutud - salapärased, sünged lood suguvõsast põhjalik piibli tundmine. Dost. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt,
plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK jaguneb kolme ossa: * "Kommete etüüdid" (enamus teosest); * "Filosoofilised etüüdid"; * "Analüütilised etüüdid". IK oli omaette maailm Balzaci kaasaegne maailm. · Romaan "Isa Goriot" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Eugénie Grandet" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Sagräännahk" ("Filosoofilised etüüdid") IK on hiiglaslik panoraamteos. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kõikide ühiskonnakihtide elu kaasajal. Balzaci realismi toetab täpne kirjeldus
Ukrainas elava poola päritolu mõisnikuproua Ewelina Hasaga. 1850. aastal nad abiellusid Berditsevis. Ent kirjanik oli juba raskesti haige ja suri sama aasta augustis Pariisis. Ligi kakskümmend aastat ränka tööd nõudnud ,,Inimlikku komöödiasse" kavandas Balzac 140 romaani, valmis jõudis ta kirjutada 90 teost. Tegelaste arv tema suurteoses küünib kolme tuandeni, neist korduvaid tegelasi on 460. ,,Inimlik komöödia" (vt ek ,,Valitud teosed", 1955-1962) jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid", ,,Analüütilised etüüdid" (antud juhul tuleb lähtuda prantsuskeelse sõna étude põhitähendusest - ,,uurimine", ,,uurimus"). ,,Inimlik komöödia" on hiiglaslik panoraamteos. Kirjanik püüdis selles käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. Balzac jälgis teoste tegelaste saatust ning käekäiku sõltuvalt ihadest ja püüdlustest, mille oli vallandanud restauratsioon ja eriti juulimonarhia (1815-1848).
juriidilise kooli. Kuigi temast sai jurist, ei töötanud ta kunagi sel ametikohal, ometi proovis ta kätt äris, teades kogu aeg, et temast saab kirjanik. 23. Balzaci suurteoseks pidi saama ,,Jumalik komöödia", mis pidi koosnema 140 romaanist, valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante ,,Jumalikust komöödiast". ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". 24. Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy ja P. Baroja. 25. Monomaania on ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olek. Nt Flaubert'i kirjutatud Emma Bovary kannatab selle all, sest tal lasub lakkamatu hirm, et ta teod avastatakse ja sellega kaasnev süütunne. 26
alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem. 20. Mida tead Balzaci suurteosest? Kuidas see jaguneb? Mille järgi valis H. de Balzac oma ,,Inimlikule komöödiale" nime? Suurteos on panoraamteos, nõudis ligi 20 aastat ränka tööd. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis 90. Tegelaste arv küünib 3000ni, neist korduvaid on 460. ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa. 1)Kommete etüüdid jaguneb: Stseenid eraelust (,,Isa Goriot"), stseenid provintsielust, stseenid Pariisi elust, stseenid sõjaväeelust, stseenid poliitilisest elust, stseenid külaelust. 2)Filosoofilised etüüdid on eksitava üldpealkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. (,,Sagräännahk"). 3)Analüütilised etüüdid. Nime valis Balzac Dante ,,Jumaliku komöödia" järgi. 21
Fryderyk Chopin (1810-1849) sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas,7aastaselt kirjutas oma esimesed kaks poloneesi,1823-26 õppis Varssavi lütseumis,1826-29 õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis,1849 suri tuberkuloosi.Looming:19.saj üks suurimaid klaverivirtuoose ja -komponiste,tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi,klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid- etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,balladid,ekspromptid,ta on kirjutanud 2 klaverikontserti ja u 20 soololaulu Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille
c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b. Taaveti liit ehk Davidsbund Schumann ise, naine Clara, Mendelsson, Chopin a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e
kõrvaltegelasena. Pärast Balzaci said Euroopa kirjanduses "jõgiromaani" kuulsateks näiteks Zola"Rougon-Macquart'id" ja hispaania XIX sajandi suurima romaanikirjaniku Benito Perez Gladosi(1843-1920)teosed, näiteks 46 romaanist koosnevad "Rahvuslikud episoodid" jm. Hiljem in jõgiromaanidega silma paistnud prantslased Marcel Proust ja Romain Rolland, inglane Jhon Glasworthy ja hispaanlane Pio Baroja. 4.Koosta skeem inimliku komöödia struktuuri kohta, lisa teosed Inimlik komöödia Kommete etüüdid 1.Stseenid eraelust"Globsek"(1830 ek 1949, 1956), "Kolonel Chabert"(1832 ek 1956), "Isa Goriot" 2.Stseenid provintsielust"Eugenie Grandet"(1833;ek 1928, 1957), "Muinsuste muuseum"(1836- 1839;ek 1957)"Poissmehe elu", "Kaotatud illusioonid"(1837-1847;ek 1958) 3.Stseenid Pariisi elust"Cesar Briotteaur"(1837;ek 1958),"Nucingeni pangamaja"(1838;ek 1958), "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus"(1838-1847;ek 1959),"Nõbu Bette"(1846;ek 1960),"Nõbu Pons"(1847;ek 1960) 4
kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse. Tema talendi austajate ja austajannade hulk kasvas Euroopas suureks, tollases ajakirjanduses võeti käibele uus mõiste ,,lisztomaania''. 1842.aastal aprillis andis Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' , ,,Wallenstadti järve ääres'' . Novaatorlus avaldas klaverimuusikas ehk kõige selgemalt tema kontsertetüüdides. Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I
Loomingu põhiosa? Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Ta mõtles välja pedaliseerimise-pedaaliga akordide sidumine.Oli suurelt mõjutatud klassitsismist.Teostel peab olema vorm.Tekst ja muusika romantismist.Looming koosneb klaveriteostest.Klassistsism ja romantism põimitud.Klaveripala pidi väljendama tundeid.Chopin-Nocturne. 9. Ference Liszt-Mis maa helilooja?’’Rännuaastad’’?Etüüdid laval?’’Transtsendentsed etüüdid’’?Nimeta üks teos? Liszt oli Ungari helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Kogumik ’’Rännuaastad’’.Kirjutas kontsertetüüde-keeruline.Tehniliselt väga raske,vähesed oskasid mängida.Tsüklinimi:Transtsendentsed etüüdid’’. 10. Romantiline ooper – Mille vastu oli huvi ja kust võeti ainestik? Ooperipealinn?Miks Pariis?
Ajalooline tragöödia ,,Cromwell" , mis kukub läbi ja õpetaja ei soovita enam kunagi kirjutada. Isa lubab majanduslikult enam mitte toetada, kui Balzac edasi kirjutab nii lähebki. Leiab õige stiili romaanivaldkonnas. Väga detailne kirjeldus on omane kõikidele tema romaanidele. Koondas kõik teosed ühe nimetaja alla - ,,Inimlik komöödia" (plaan kirjutada valmis 144 teost, ~100 romaani saab valmis) ,,Inimlik komöödia" - jaguneb etüüdideks 1) ,,Kommete etüüdid" stseenid a) stseenid provintsi elust ,,Eugenie Grandet" - ihnuse võrdkuju b) stseenid eraelust ,,Isa Goriot" c) stseenid Pariisi elust ,,Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" - kurtisan- kõrgklassi prostituut 2) ,,Filosoofilised etüüdid" - teaduse ja kunsti probleemid ,,Sagräännahk" 3) ,,Analüütilised etüüdid" - abielupsühholoogia Balzac tõi prantsuse kirjandusse palju uuendusi
Chopini portree. Akvarell. (1835) Elulugu 20 aastat kodumaal, 19 võõrsil Isa prantslane ja ema poolatar Alustas teoste kirjutamist 7aastaselt 8aastaselt esimene klaverikontsert Varssavi lütseum, Varssavi kõrgem muusikakool Kopsuhaigus Ristikandja kirik (süda) Pilt 2 Looming Kirjutas tantsulisi klaveripalasid Nokturn, etüüd, prelüüd, polonees 1 tsükkel 24 prelüüdi Etüüdid emotsionaalsed Tähtsaim väljendusvahend meloodia Sulandas rahvamuusikat oma loomingusse Väikevormid Suurvormid 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsoti 16 poloneesi 21 nokturni 26 prelüüdi 27 etüüdi Tänan kuulamast! http://www.youtube.com/watch? v=8hOKcdZJJFU
inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK jaguneb kolme ossa: * "Kommete etüüdid" (enamus teosest); * "Filosoofilised etüüdid"; * "Analüütilised etüüdid". IK oli omaette maailm Balzaci kaasaegne maailm. · Romaan "Isa Goriot" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Eugénie Grandet" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Sagräännahk" ("Filosoofilised etüüdid") IK on hiiglaslik panoraamteos. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kõikide ühiskonnakihtide elu kaasajal. Balzaci realismi toetab täpne kirjeldus. Balzaci arvates sõltub inimeste käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. IK plaani mõtles
toetusest ilma,kui ta kirjutamisega jätkab, ning ka kool soovitas kirjutamise lõpetada. Rahaline seis oli äärmustest äärmustesse. Sattus ka võlavanglatesse. Katsetas ak oma kirjastust, ka see kukkus läbi. Inimlik komöödia- tahtis kokku kirjutada 144 romaani, kud jõudis kirjutada vaid 100ringis, ta sureb enne kui jõuab tööga lõpule. Inimlik komöödia jaguneb etüüdideks ja edasi stseenideks. 1. kommete etüüdid. Põhjalik uuurimus tema kaasajast. Stseenid : eraelust(isa goriot) provintsi elust.( eugenie grandet) maksimaalse ihnuri tüüp; pariisi elust(kurtisaanide hiilgus ja viletsus) (kõrgklassi prostituut)) 2. filosoofilised etüüdid: lahkas kunsti ja teaduse probleeme. ,,sagräännahk" 3. analüütilised etüüdid: hõredaim, kaks abieluprobleeme käsitlevad teost. Ohtralt novelle kirjandus teaduslikke ja kriitilisi tõid.
mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas. 3040-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku . Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga
tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset. Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid. Kommete etüüdid jagunevad veel 6- stseenid eraelust (,,Gocseck"), stseenid Pariisi elust (,,Cesar Birotheam"), stseenid sõjaväe elust (,,suaanid e. Bretagne aastal 1799"), stseenid külaelust(,,Külaarst), stseenid provintsielust (,,Poissmehe elu"), stseenid poliitilisest elust (,,Tume lugu"). 5) Balzaci maailm ,,Inimliku komöödiaga": Ta ütles, et teosel on geograagia, samuti tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja
sümfooniaorkestrile, mis põhineb kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: kirjandusteosel; teos, mis väljendab nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid programmilist poeetilist ideed. (Nt. esinevad tema loomingus iseseisvate Faust-sümfoonia; sümfoonilised paladena. poeemid "Tasso", "Orpheus", "Prelüüdid") Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. · Ungari rapsoodiad Chopini etüüdid on emotsionaalsed · Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud 800) teost: 7 teost klaverile ja ainult tehniliste võtete arendamiseks). orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim Surmatants väljendusvahend oli meloodia. Loomingus
grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK jaguneb kolme ossa: * "Kommete etüüdid" (enamus teosest); * "Filosoofilised etüüdid"; * "Analüütilised etüüdid". IK oli omaette maailm Balzaci kaasaegne maailm. · Romaan "Isa Goriot" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Eugénie Grandet" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Sagräännahk" ("Filosoofilised etüüdid") IK on hiiglaslik panoraamteos. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kõikide ühiskonnakihtide elu kaasajal. Balzaci realismi toetab täpne kirjeldus
Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka, poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi. Kõik need romantismi ajal moodsadzanrid omandasid erilise poeetilisuse just Chopini muusikas. Oma olemuselt oli Chopin salongipianist, armastades intiimset seltkonda. Etüüde kirjutati peamiselt õppematerjaliks. Ka Chopini etüüdid aitavad arendada tehnilisi oskusi. Seejuures on aga tehniline võte allutatud sügava elamuse väljendamisele. Näitena võib tuua etüüdi c- moll, mida on hakatud nimetama "revolutsiooniliseks". Selle etüüdi abil võib treenida vasaku käe passaazide mängimist. Kuid need tormlevad, suurt meisterlikkust nõudvad passaazid väljendavad siin traagilist ülestõusu puhangut ja valu. Tema etüüdid on pianisti taseme mõõdupuu, mitte ainult thnilises, vaid ka tunnetuse ja hinge mõttes.
Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat. Chopin Romantism. Poola. Helilooja ja pianist. Pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusika Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Suurim klaverivirtuoos ja komponist. Suur klaverilooming, väikevormid etüüdid, prelüüdid jne. 20 soololaulu , 2 klaverikontserti. Brahms - Romantism. Saksamaa helilooja, pianist ja dirigent. 19a oli klaverisaatja. Tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Mitteprogrammiline muusika. Võimas sümfoonik. Palju sümfooniad ja klaverimuusikat. ,,Ungari tantsud"
· Oli rahvamuusika looja, mitte ümbertöötaja. · Kirjutas poloneese ja masurkasid. · POLONEES- Poola aadli üks peamisi tantse. Pidulik, esinduslik, suursugune, rahulik. · MASURKA- nimetus pärineb Massoovia maakonna rahvatantsust. Kuulamine: Masurka nr 34. Polonees nr. 3. ,,A-duur." Etüüd c-moll. Reolutsiooniline Valss . Des-duur. ,,Minutivalss". Vihmapiiskade prelüüd. · Etüüdid- 27 tükki.(harjutuspala mingi tehnilise võtte harjutamiseks, süvendamiseks). · Nokturnid- üle 20 tükki. · Ballaadid- 4 tükki. · Klaverikontserdid- 2 tükki.
FERENC LISZT Pianist ja helilooja BIOGRAAFIA Sündis Doborjani külas, Soproni linna lähedal, Ungaris 1811 aastal. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris. 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Samal aastal andis ta ka esimese avaliku kontserdi. Teda õpetati tasuta, sest perekonnal polnud piisvalt raha, et selle eest maksta. Oma päritolu tõttu ei võetud 1823 teda Pariisis konservatooriumi. 1824 andis ta esimese avaliku kontserdi Pariisis. Ta õppis Pariisis kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 suri ootamatult Liszti isa. Peale seda, kui ta külastas Niccolo Paganini kontserti 1832, 22 aprill, kavatses ta sellest inspireerituna saada oma aja kõige suurimaks pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840,...
Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. ,,Vihmapisarate prelüüd" ,,Minuti valss" ,,Leinamarss"
· Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No.7 - üks kuulsaim prelüüd tema repertuaarist · Polonaise In A Op.40 No.1 - üks kuulsaim polonees tema repertuaarist Aitäh kuulamast !
lõpetatud. C prelüüdides on tunda ka mõjutusi teistest zanritest: masurka, leinamarss, valss. Masurkad (ligi 60) Poola rahvatants. Kolm tunnust: 1) taktimõõt on 3/4; 2) punkteeritud rütmiga, rõhk teisel või kolmandal taktiosal; 3) enamasti liikuv, kuid tal on ka aeglaseid masurkasid. Chopin kasutab masurkades poola muusikale iseloomulike laade, näiteks früügia ja lüüdia. Vahel jäljendab ka rahvapille (torupill, viiul). Etüüdid op 10 ja 25 (mõlemas kaksteist etüüdi) Iga etüüd põhineb ühel tehnilisel võttel. Mõjutatud Paganinist väga virtuoossed. Samas on Chopini etüüdis kasutatav võte ka mingisuguse seisundi ja emotsiooni kujutamiseks. See teebki tema etüüdid kontsertlikuks (mõtle Czerny etüüdide peale). Polonees (16) Pidulik poola tants, 3/4 taktimõõdus. Pärineb 17. saj, hiljem levis üle Euroopa. Kahte tüüpi poloneese: 1) eriti pidulikud
jooksul valmis kirjutada 90 (tegelaste koguarvuga kuni 3000, sh 460 korduvat tegelast linnadest ja küladest, kõikidest seisustest ja inimtüüpidest). Balzac näitab kaasaegset tegelikkust kui põrgut. Teos on tohutu uurimus Prantsuse ühiskonnat restauratsiooni ja juulimonarhia perioodi tagasivaadetega revolutsiooni ja Napoleoni keisririigi ajajärku. Kujutatakse kõigi ühiskonnakihtide elu, püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi. Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu
instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahvuslike jutustavate teemdega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm kantkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuldub veelkord algteema. ETÜÜDID Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Võrreldes Chopini ja Liszti etüüde, paistab silma oluline erinevus. Chopini etüüdid on oma ülesehituvuse tõttu lähemal tradiotsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eemärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikaalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurse vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada
Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid
muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja mitmekülgne tekstivalik Schumann, erinevalt Schubertist, suurendas klaveri osatähtsust mitte meloodiad klaverisaatega, vaid pigem lüürilised klaveripalad lauludega Schumann arendas edasi variatsiooniprintsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse. Tema "Sümfoonilised etüüdid" olid esimesed karaktervariatsioonid muusikaajaloos 1834. a. asutas ta Leipzigis muusikaajakirja "Neue Zeitschrift für Musik", mille eesmärgiks oli saksa vaimu ülendamine saksa kunsti kaudu. Schumann võitles keskpärasuse vastu muusikas, propageeris rahvalaulu, esitas muusikutele kõrgeid eetika- ja moraalinõudeid kuulus 1843.a Leipzingis rajatud esimese saksa konservatooriumi õppejõudude hulka Schumann lõi oma vaimus sümboolse Taaveti vennaskonna Davidsbundi, kuhu
sonaat. See oli aeg, mil ta seisis kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1. Helilooja aga ei elanud kaua: rumala juhuse läbi katkes tema elu talendi õitseajal. Aga endast jättis ta järele kaunid klaveripalapuistmed 90 prelüüdi, 10 sonaati, poeemid, etüüdid, ekspromptid, valsid, masurkad, 3 sümfooniat, sümfoonilised poeemid ,,Tulepoeem" ja ,,Ekstaasipoeem".
1865.a. pühitsetakse Liszt abtiks Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungarit Seved veetis Weimaris, talved Roomas Viimased aastad oma elust elas Liszt tütre Cosima juures (Wagneri naine) Suri 1886. a. Looming Programmiline muusika Mõtted kujutavast kunstist ja kirjandusest Kasutab palju dissonantse Monotemantism Klaver kõlab nagu orkester Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid
Chopin Liszt Õukonnatants- poloneed Monotematism- 1 teema Folkloorne harmoonia Uus klaveristiil Klaveristiil tämbririkas Sümfoonilise poeemi rajaja Poola rahvatants Programmilise muusika alusepanija Väikevormid- prelüüdid,etüüdid ,,Faust" ,,Hamlet" Rohke ornamentika (ilustused) Schubert Üheksa sümfooniat Klaverisaated Romantiline laul
Tema peamiseks elatusallikaks oli aga siiski klaveritundide andmine. Chopinist sai Pariisis üks hinnatumaid klaveripedagooge. Chopin oli Liszti kõrval teine 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ja komponist. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi ,tema käsikirjad on täis parandusi ja uuendusi. Chopini klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüanisirikas ja täis kaunistusi. Tema klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,ballaadid ja ekspromptid. Chopin on kirjutanud ka kaks klaverikontsertit ja umbes kakskümmend soololaulu. Ta oli üks 19.sajandi suurimaid ja tuntumaid klaverimuusikuid.
(Clara, Paganini, Chopin), osad väljamõeldud tegelastega ( Eusebius, Florestan). Osad keskaegsete Itaalia komöödianukkudega ( Pierrot, Arlekiin, Colombina). Tsükli lõpetab Davidsbündlerite marss need on Schumanni väljamõeldud Taaveti vennaskonna liikmed, keda ühendab huvi moodsa ja uuendusliku muusika, kunsti ja kultuuri vastu. Klaveriloomingust on tuntud veel Kuus Paganini-etüüdi ning ,,Sümfoonilised etüüdid" klaverile. Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti: klaverikontsert a-moll, tsellokontsert a-moll ja viiulikontsert d-moll.
teoseid.Kui küsida ükskõik kellelt tänapäevaga kursis olevalt inimeselt kitarri kohta, siis ta võib enamasti teile kitarrist tohutult rääkida, aga harva mainitakse ka heliloojaid.Ühed tuntumad heliloojad on:Carulli,Carcassi,Molino,Paganini jne.Ferdinando Carulli oli Itaalia klassikalise kitarri helilooja, ta kirjutas üle 400 teose.Carcassi oli samuti Itaalia helilooja Pariisist.Kitarristide kohustuslikuks õpperepertuaariks on tema Etüüdid op. 60. 19saj. toimus kitarristide nn Pariisi lahing, kus vaieldi selle üle, kas kitarri mängides tohib küüsi kasutada või ainult sõrmeotsi.Erimeelsus oli Carulli ja Molino pooldajate vahel, Carulli pooldas küüsi, aga Molino näppe.Väidetavalt oli isegi kakluseks kiskunud, kus kitarre lennutati igas suunas ja peksti neid puruks.Tänapäeval võib kitarri mängides küüsi kasutada, et tekiks tugevam heli.Selle põhjal saame oletada, et Pariisi kitarristide lahingu võitis
Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. ETÜÜDID Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. CHOPINI TEISTEST TEOSTEST Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut.
· esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990 · "Üks tund Toledos" 1990 · "Kuninglik lõbu" 1991 · "Liisa ja Robert" 1993 · ''Kahekõned kohvikutes'' 2001 · "Liblikas, ilus ja paks" 2003 · Filmid:
Lütseumis, hiljem Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis; Euroopas reisimine; ülestõus Varssavis ja kolimine Pariisi; elatus klaveriõpetajana; luhtunud kihlus Maria Wodzinskaga; halvenes vaimne ja füüsiline seisund ning suri hiljem tuberkuloosi; suur klaverivirtuoosi ja komponist; peenekoeline tämbriline õhustik, tundlik, nõtke, erakordselt nüansirikas, täis kaunistusi; loomingusse kuulusid etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromtid, 2 klaverikontserti, ligi 20 soololaulu; Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Roncole külas; Busseto peakiriku organisti õpilane, hiljem abiline; eraõpingud Vincenzo Lavigna käe all; elu Milanos; sügav kriis ebaõnnestumiste, laste ja naise surma tõttu; uus tõus ooperi ,,Nabucco" abil; poliitilised alatoonid teostes; intensiivne töö, palju
Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse.
Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud"; ,,Lastestseenid" ; ,,Fantaasiapalad"; ,,Sümfoonilised etüüdid" ; ,,Kreisleriana" ; ,,Album noortele" jt. 5. Võrreldes Schubertiga on Schumanni looming elujaatavam ja rõõmsam, selles on rohkem kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates
1831 sõitis Pariisi, kuhu jäi elulõpuni. Nii Liszti, Mendelssoni, Paganini jt. Lisztiga head sõbrad, kuigi üheala esindajad, innustavad teineteist, ei ole konkurendid. Väikevormide meister. Peamine elatusallikas klaveritundide andmine, Pariisi hinnatuim klaveri pedagoog. Sureb tuberkuloosi. Looming Puhtalt klaveri spetsiifika. Parandas pidevalt käsikirju, täiendas. Klaverimuusika tundlik, nõtke, nüansirikas, täis kaunistusi. Eelkõige oli väikevormide meister etüüdid, tehnilised palad, prelüüdid, nooturnid, valsid, poloneese', masurkad, ballaadid, ekspromptid, 2klaverikontserti, u 20 soololaulu. Richard Wagner Elu sündis Leipzigis, juba varakult huvitus kirjanduse ja teatri vastu ja proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 asus ta muusikat õppima Leipzigi ülikool. Sellel perioodil loomingus on tunda Beethoveni ja Mozarti mõjusid. 1832 kirjutas ta oma esimese ooperi(libreto)- zanr mis kujunes tema loomingus juhtivaks
Külastab Viini. Annab palju kontserte ja rabab suur menu. Lahkus Pariisi 1831, kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine. 1849 suri tuberkuloosi. 1849Aastast korraldavad poolakad Chopini loomingu propageerimiseks tema nimelisi pianisti konkursse siiamaani. Looming: Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku. Tega oma teoseid korduvalt ringi. Tema klaverimuusika oli tundeline, nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi. Klaveriloomingu äikevormid: etüüdid, prelüüdid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, jne. Kir. 142?? klaverikontserti ja u 20 soololaulu. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis. Tema muusikaõpingud algasid Kreisi koolis Preesdenis. Juba varakult oli huvi kirjanduse ja teatri vastu. Proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli. Selle perioodi loomingus on tunda Mozarti, Beethoveni ja Weberi mõjud. 1832 kirjutas oma esimese ooperi. Zanr, mis kujunes tema loomigus juhtivaks
Lõpetas Pariisi konservatooriumi,tegutses hiljem Pariisis helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Täiendas end 3 aastat itaalias. ( Rooma preemiaga kaasnev võimalus) Kõige mõjukam impressionistlik helilooja .Tegutses Pariisis nii helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne. Klaveriteosed: Prelüüdid2, Lastenurk, Estambid, Kujundid, Etüüdid 1 ooper : ''Pelleas ja melisande'' MAURICE RAVEL Isa oli prantslane, ema baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga
Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhpillid domineerivad ja leiavad kasutamist ühe julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks Väikevormid klaverile: etüüdid, ballaadid, prelüüdid, eksprompt, minuett, tantsulised palad: valss, masurka, plonees 19.sajandi klaverivirtuoosid: Chopin, Liszt Instrumentaal kontsert – kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire) kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. Näiteks: Schuberti „Lõpetamata sümfoonia“, Ference Liszt „Faust- sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“
Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy; Ligeti enda jaoks väga olulised teosed, nn loominguline laboratoorium, neid on nimetatud `keskendumisharjutusteks'. Etüüdide läbivaks jooneks on polürütmiliste ja polümeetriliste struktuuride leidlik kasutamine. Kontsert klaverile ja orkestrile (1988) nim oma kõige keerukamaks partituuriks. Kontsert viiulile ja orkestrile (1992) orkestris on nii tempereeritud häälestusega kui ka
1844 andsid nad koos Claraga 3kontserti ka Tartus. Tabab vaimuhaigus vb pärilik, hallutsinatsioonidega sai ka vahel tööd teha. Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse 2Karneval2, ,,Lastestseenid" ,,sümfoonilised etüüdid" jt. klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,poeedi armastus", ,,naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega,
muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle prelüüd ja fuuga). Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Richard Wagner Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja,
annaabi.ee 
