Niisutamise arvestuse vastused
Pinnavee
puudumise tõttu võib ka kasutada põhjavett. Põhjavesi on hapniku ja toitainete vaene, suhteliselt
külm( 8...12°C) ning sisaldab rohkem või vähem keemilisi elemente ja vees lahustunud sooli. Vee
võtmisel jõgedest ja ojadest tuleb jälgida, et ei häiriks teisi veetarbijaid, et jõkke jääks vähemalt
minimaalne vooluhulk- vajalik vee isepuhastusvõime säilitamiseks. Vee võtmisel järvedest tuleb
jälgida, etvesi ei alaneks. Suur veetaseme kõikumine halvendab veekogu loomastiku olukorda- nt
kalad. Põhjavesi on enamasti neutraalne või nõrgalt leeliselise reaktsiooniga. Rannikutel ja saartel,
kus pinnaveevarud on piiratud võib niisutuseks kasutada ka merevett. Mereveega niisutamise
katsed on andnud häid tulemusi, mistõttu võib arvata, et tulevikus hakatakse rohkem merevett
kasutama niisutuseks. Mere vee soolsus rannikul on 4...6 g/l. Niisutusvee kvaliteeti hinnatakse