Vabariigi kodanikud Vabariigi kodanikud on igal teisipäeval kell 20.05 eetris olev vestlussaade. Tunni aja jooksul keskendutakse päevakajaliste teemade arutamisele, milles võtavad sõna Eesti inimesed eri elualadelt. Saadet juhib eesti teleajakirjanik, väliskommentaator ning laiemale üldsusele ,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud ar...
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi ...
Jõulukontsert Käisin 22.detsembril 2013 kell 19.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas vaatamas jõulukontserdit, kus esinesid Hanna-Liina Võsa, Jarek Kasar ehk Chalice ja ETV lastekoor. Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mull...
Retsensioon ´´ Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid´´ Ma käisin koos emaga 22.12.2012 Vanemuise Kontserdimajas vaatamas Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid. Need toimusid detsembri kuus 19- 22 Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. ETV Lastekoor juhatusel Lii Liitmaaga, kui ka suurepärane ansambel. Rahvusvahelist karjääri nautiv Annely Peebo elab ja töötab Viinis juba 18 aastat ning on viimastel aastatel osalenud jõulukontsertidel Eestis ja andnud välja jõuluplaadi´´ Jõulureis läbi ajastute´´. Alates maikuust on Annely Peebo heategevusfondi ´´Minu unistuste päev´´ patroon. Dave Benton on võitnud rahva südame kui üks Eestile Eurovisioonil võidu toonud artiste
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera.
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi
Aeg luubis 19.12.2010 See saade räägib pühadest, pikapäevarühmast, ajaloolised andmed töökohtade kohta, perearstidest, ,,Tallinn kultuuripealinnaks". Pikapäevarühmast on oluline rääkida, sest siis vanemad teavad, mis lapsed seal teevad ja kuidas seal asjad käivad. Lastevanemad räägivad, kuidas ja millega lapsed kooli lähevad ning kas see on talvisel ajal, paksu lume tõttu kerge või raske. Pikapäevarühm aitab sobitada moodsa inimese ja algkooli elurütmi. Lastel on seal tore ja tegevust palju. Üks lapsevanem räägib oma pikast teest ja tööle. Räägitakse Internetist sotsiaalvõrgustikust Facebookist. Kirjeldatakse töökohtade jaotust, kus töötatakse ja kust minnakse tööle. Elu näitab, kus on kõige parem elada. Arutatakse, kuidas arendada Tallinna kõrvale teisi ankurpunkte, kuidas kohalike maakonnakeskusi arendada, et oleks vajalikud asjad ja kohad käepärast. Eesti inimestel pole olnud rohkem liikumisvahendeid ...
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstaj...
Neljandal detsembril 2018 oli eetris ETV päevakajasaade „Suud puhtaks“. Telediskussiooni keskseks teemaks oli viha osakaal Eesti ühiskonnas ja sellega toimetulek. Poliitikud ja psühholoogid väljendasid omapoolset arvamust viha õigustatuse ja mitteõigustatuse kohta.
siis oli esimene lõik pikem. Tüüpelemendid: Kasutatakse enamasti kuuma teema intervjuud (hot topic interview) ehk nendest teemadest, mis maailma poliitikas parasjagu domineerivad. Stuudiosse kutsutud välispoliitika ekspert ei ole üldjuhul prominentne. Vahel tuleb ette ka persooniintervjuud (hard talk interview), kui räägitakse olulise persooniga, nt mõne prominendiga (nt Saksamaa välisminister). 2.Saate tootmine Arvan, et saade on arendatud ETV siseselt, st ei ole kasutatud nt reklaamagentuuride abi sisu loomisel. Ilmselt leiti, et välisuudistele võiks olla mingi laiendussaade, kus lahatakse välisuudiseid põhjalikumalt kui AK-s selleks eetriaega ette on nähtud. Sõnastati storyline: välispoliitiliste teemade (S) üle arutlemine (P) välispoliitika huvilistele (V). Kirjutati formaadisünopsis (3 saatelõiku, üks intervjuu välispoliitika eksperdiga) ning loodi list
ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid
Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, m...
pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud igasuguse moraalipiirangud ja isegi seadused. Telekanalil on tulusam ületada tunnis lubatud reklaamimisaeg ja maksta trahvi, kui järgida reklaamiseadust. Samuti ei pilgutata silma, kui reklaamitakse päise päeva ajal kasiinot
Man hat heute viele Möglichkeiten zur Unterhaltung. Es gibt Theater, Filme, Fernsehen, Konzerte, Zeitschriften, Zeitungen und Bücher. Da gibt auch das Internet. Ich sehe jeden Tag nicht fern. Ich ziehe es vor zu lesen und Theater. Aber manchmal sehe ich Allo Allo von Youtube. Das ist meine Lieblingssendung. Fernsehen spielt eine kleine Rolle in meinem Leben. Ich sehe das Fernsehen so selten wie möglich. Alle estnischen Fernsehsender abgesehen von ETV sind schrecklich. Es gibt zu viele schlechter amerikanischer Schmulzen und idiotische Werbungen. Von ETV können wir gute Filme und Sendungen sehen. Die Nachrichtensendung ist auch in ETV am besten. Kanal 2 zum Beispiel hat zu viel Dinge wollen wir nicht darüber wissen. Ich kann so häufig fernsehen, wie ich will. Aber glücklich liebe ich nicht sehr Fernsehen. Meine Lieblingssendung ist Allo Allo. Ich habe kein Lieblingsmoderator. Ich denke, dass sie alle schrecklich sind.
volitustega lli, mis etendas otsustavat rolli telestuudio muutumisel plaanipraselt tegutsevaks tootmisorganisatsiooniks. ldist meeleolumuutust hiskonnas, mis jrgnes 1968. aasta Praha sndmustele, tunnetas ennekike loominguline intelligents. Senine lootus hiskonnakorraldust muuta asendus ha sveneva vrandumisega, levis miste stagnatsioon. 1970. aastate ajakirjanduses lks suur osa energiast vitlusele elementaarsete tdede eest. EKP KK vttis vastu mitmeid otsuseid ETV tegevuse kohta. Phisdistus oli saadete nrk ideoloogiline suunitlus, apoliitilisus ja subjektivism. Suurenes nomenklatuursete, EKP tellimussaadete osakaal. Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6.
(võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee,
2005 Nitram "Röövlirahnu Martinis" 2005 Uru "Malevas" 2006 Märt "Tulnukas" Lavastused 2007 Rudyard Kiplingi / Kulno Süvalepa "Kass, kes kõndis omapead" (Sadamateater) 2010 Ole Lund Kirkegaardi "Ninasarvik Otto" Muud Ülesastumised 2008 Eesti otsib superstaari II hooaja üks saatejuhtidest politseinik Kaspar Tuvi "Kättemaksukontoris" 2010 "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010 turvamees "Riigimeheestes" (ETV) 2011 "Eesti Laul 2011" üks saatejuhtidest (ETV) 2009–2011 "Tujurikkuja" (ETV) Preemiad 2007 Vanemuise teatri kolleegipreemia "Aasta vanemuislane" 2008 Tartu noor kultuurikandja 2011 Oskar Lutsu huumoripreemia
Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete toimetuse korrespondent, neli aastat hiljem edutati ta vanemtoimetajaks. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069. Toomas Uba juhtimisel toodi ETV ekraanile rahvusvahelised suurvõistused, esimeseks pääsukeseks suusatamise MM Falunis aastal 1974. Hoolitses selle eest, et Eestimaal toimunud võistlused vahendataks eeskujulikult teistele teleorganisatsioonidele ja ülemaailmsetesse spordiprogrammidesse.
Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat Meediaplaan AEG TEGEVUS TRÜKIMEEDIA VÕÕRKEELNE INTERNET TELEVISIO RAADIO AGENTU TRÜKIMEEDIA ON URID 22.09 Pressiteade: Algab Kaja, Äripäev, Postimees, Delfi, ETV Kuku Äripäeva Eesti Päevaleht, SL postimees, Raadio, kommunikatsiooni Õhtuleht, Eesti Ekspress, äripäev, Raadio käsiraamatu Maaleht, Linnaleht Tallinn, Äripäeva Tallinn, (soodushinnaga) Äripäev puhkepäev facebooki Vikerraadio,
ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki kujul c mis asi on küll see 32 salmi tähestiku kohta koos kas on rohkem kaa või tsee
ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki kujul c mis asi on küll see 32 salmi tähestiku kohta koos kas on rohkem kaa või tsee
2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused
19841989 õppis Kuldre 9klassilises koolis Antsla Keskkoolis 19891992 Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 Tegevusalad 1994. aastal kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre koolis Postiljonina Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Vabakutseline kirjanik ja stsenarist 20042008 Urvaste Valla Lehe toimetaja Alates 1997 aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige Tööpõld teles ETV telesarja "Hajameelselt abielus" üks tsenaristidest ETV telesarja "Elolinõ" saatejuht ETV saate "Erisaade" üks saatejuhtidest Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001)
ja kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda. Väljavalituks osutus televisioon. Ajakirjanduse puuduseks loeti seda, et eksisteerib väga palju niinimetatud kollast ajakirjandust, kus poliitikud võtavad igapäevaselt sõna ebaolulistel teemadel. Täpsemalt valiti televisioonist kolm kanalit: alates 2007. aastast Eesti rahvusringhäälingule kuuluv ETV ning kaks erasektorile kuuluvat kanalit: kanal 2 ja TV3. Tähelepanu pöörati saadetele, kus vähegi avaldati poliitilist informatsiooni. Need kolm kanalit said valituks, sest nad on põhikanalid, mis on Eestis elavale valijaskonnale tasuta kättesaadavad. Ajaks valiti 11-15. oktoober . Vaatlejad olid positsioonilt tavalised kodanikud, kes jälgisid nädala jooksul televisioonis poliitilist informatsiooni kajastavaid saateid. Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid
• Teine helis ja pildis • Sarnasus • Tekstile üles ehitatud • Tugevused • Raadio: • Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab • Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod • Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Elmar, Star FM, Uuno, KUKU, Klassika, Raadio Tallinn, Sky Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse • Eesti enda oma on Klassikatähed • Mõjutus • Väga suur • Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa
Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel.
Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee
Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi ja esseesid alates 1999 aastast, peamiselt kirjanduse teemadel. Aastal 200 debüteeris ta luulekoguga "Maaraamat". Töötanud ka Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana aastail 2001-2007. On ka olnud kirjastuses Tänapäev 2007 aastal. 2008 aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastail 2002- 2005 kirjutas stsenaariumi ETV lastesarjale "Buratiino tegutseb jälle" ning on aasta parim stsenarist 2004. Kahetuhande kuuenda aasta sügisest "Saame kokku Tomi juures" stsenarist, koos Jaanus Vaiksooga. Tõlkis ETV-le BBC lastesarja "Tweenie-põngerjad". Wimbergi luulekogudes "Maaaraamat" ja "Kärppsed", mis ilmus aastal 2006, annab samuti tooni autobiograafiline aines, "Maaaraamatus" eelkõige luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust. "Buratino laulud"
On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluveer pani aluse Lasteekraani muusikastuudiole ja sellest välja kasvanud ETV tütarlastekoorile, kellega ta on võitnud mitmeid kõrgeid auhindu nii Eestis kui välismaal.
Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil Kontakt '92, Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimeline auhind 1996, parima meesnäitleja preemia vabariiklikul teatrifestivalil Draama '97 Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". On lavastanud muusikali "Chicago" (Kander), komöödia "Saateviga" (Szakonyi) ja komöödia "Opéra Comique" (Jackson). 25. mail 2007 etendus ooperimuusika festivali PromFest raames Endla teatris tema lavastatud
muusikaalaseid õpetusvideosid või kokandusvideosid. Televiisorit autor oma Tartu kodus ei oma, kuid Tallinnas, pere juures, on isiklik televiisor, mille vahendusel autor saab vaadata päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks. Raadiot kuulab autor harva, enamasti ainult siis, kui autos sõidab, kuulates enamasti näiteks Skyplus’i hommikuprogrammi või täistunniuudistemagasine erinevate raadiojaamade vahendusel. Kui ajakirjadest rääkida, siis autor loeb ajakirju harva, eelistades
80.aastad) · Mis toimus kirjanduses? Millised suunad o Tõlgiti väliskirjandust, sari ,,Maailm ja mõnda" o Trükiarv kasvas o Tekkis raamatukultus o Ajakirjanduses: ,,Looming", ,,Keel ja kirjandus" o Luule 60-ndatel, proosa 70-ndatel · Kassetipõlvkond- kes kuulusid? o P.E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin · Kultuurist: millal alustas ETV, kaks olulist filmi, 40 kiri millal ja miks? o ETV 1955 o ,,Kevade", ,,Viimne reliikvia" o 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980) · Kirjanik+luuletus+kirjandusvool/ luule liik · K.Lepik ,,Mu kodumaa", ,,Needmine" realism · I.Laaban ,,Autoportree" sürrealism · A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P.-E.Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte" ja millisele filmile laulusõnad (Viimne
aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom"
9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga paljudel erinevatel teemadel. Mõned neist on: armastus, inimeste- vahelised suhted ja isegi sport. Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus ja laululine.
• 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste
Nii see mind kummitama hakkaski kuni võttis minu üle võimust, räägib sulesepp oma kirjanikunime saamisloost. 3 Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet pappkastiga. (Allikas: http://laulukene.blogspot.com/2008/04/kultuurilooline-kast.html 19.01.2013) 3. Wimbergi loomingust Wimbergi, loomingul on lastega tihe side. Kirjutanud aastail 20022005 stsenaariumi Eesti Televisiooni (ETV) lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" (ETV aasta parim stsenarist 2004). Alates 2006. aasta sügisest ETV lasteekraani "Saame kokku Tomi juures" stsenarist (koos Jaanus Vaiksooga). Tõlkinud ETV-le aastail 20022003 BBC lastesarja "Tweenie- põngerjad". Muidugi on Wimberg tegusid teinud täiskasvanute kirjandusilmas. Wimbergi 2002. aastal ilmunud romaan "Lipamäe" (2002. aasta romaanivõistlusel
Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 20082010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Aastal 2012 juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike - samuti ETV-s. Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998)
TV3 Kanal 2 Fox Ei vaata üldse telekat National Geographic 27% Kõige enam eelistatakse telekanalit TV3, seejärel Kanal 2 ning neile järgneb kanal Fox. Üks vastanutest eelistab peamiselt kanalit National Geographic ning samuti oli ka vastanu, kes ei vaata üldse telekat. Eelistatakse taas meelelahutuslikke kanaleid, kus info kui uudiste osakaal on võrdlemisi väike (näiteks võrreldes ETV-ga). Küllaltki suur osakaal on kanalil Fox, kus peamiselt näidatakse vaid seriaale. Kahjuks puudub noortel huvi tõsisemate teemade vastu, mida on näha valikuvariandi ETV või ETV2 puudumine küsitluse tulemusest. Eelistatakse kergema sisuga kanaleid. Positiivne tulemus on aga ühe vastaja suur huvi looduskanali National Geographicu vastu. 5. Kas tunnete, et olete uudistega hästi kursis? Tulemus: 7%
esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenaristesaatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. RUUNATUD RONGID seal kus rongide peatee ootame raudset ruuna et ta üle me peade libiseks kollase kuuna. päeva jahedal hakul raudteel suunaga Sakku
näe mitte ühtegi muutust nende aastate jooksul, kui siis ainult ETVs. ETVs on tehtud pisematele spetsiaalselt lastesaade, kus on internetis eraldi väljatoodud erinevad multikad, filmid, muusikad ja ka teatrid ning mõistlikud kellaajad on juurde pandud. Arvan, et ükski vanem ei pea muretsema enam mida laps vaatab enne magamaminekut või siis hommikuti telekast. Ta on kõigega kursis kas, millal, mis? Uudised on kanalitel erinevad. ETV ja TV3 kajastab tähtsamaid sündmusi, lisaks veel sprort ja ilm. Kanal 2e põhirõhk on seltskonnauudiste edastamine ja üldse üritavad kõike huumoriga teha. Kas või toon näidena siia ilmateate. Laulavad ja poseerivad erinevates bikiinides ja õhtukleitides, saan aru, et tuleb reklaami teha, aga ikka mõistlikes piirides ja mitte ilmateates. Tähtsamaid uudiseid saab kõigilt kanalitelt teada, kuid erinevalt esitatud. Eesti telemaastik on kaldunud meelelahutuse poole
poliitiline alltekst, on toonud talle tunnustuse kogu maailmas. Ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt. Käisin ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" vaatamas maikuu alguses, olles jaanuaris näinud osaliselt selle ooperi teleülekannet. Teleülekande toimumine oli samuti tähtis sündmus esmakordselt Eesti teleajaloos sai ooper teles otseülekande. Minu jaoks oli eriti huvitav see, et otsekülekande lavalt ETV-s kõrval võis näha ka lavataguseid askeldusi kanalil ETV2. ETV pingutas ülekande kestusega siiski veidi üle tund aega enne ja pärast etendust on siiski liiga pikk aeg, et oleks huvitav jälgida. "Ooper on paljudele midagi elukauget ja arusaamatut, millega kontakt lihtsalt puudub. Üritame koos rahvusooperiga neid mõttebarjääre lammutada ja pakkuda lõbusa avastusretke muusikateatri võlumaailma. Vaataja saab ise otsustada, kas
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................
taastus laulupidude traditsioon; ideoloogiline surve; linnastumine; tsensuur; 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon; infosulg Lääne suunal; 1970. aastate algul värvitelevisioon Eesti Vabariigi kultuuri halvustati 2.Kirjuta tabelisse antud perioodi EKP juht ja teise lahtrisse selle perioodiga seotud märksõnad, ,,40 kiri", suurküüditamine, ETV saadete algus, metsavendlus, ,,nõukogude Lääs", üleminek kohustuslikule keskharidusele aastas EKP juht märksõna metsavendlus; 1944-1950 Nikolai Karotamm suurküüditamine
Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägitakse rahva usaldusest Andrus Veerpalu vastu, Eesti Päevalehest selle uue peatoimetajaga ning kuidas tõrjutakse linde Tallinna Lennujaamas lennukite eest. · Müügile saabusid Andrus Veerpalu toetavad T-särgid · Küsitlus tänaval: Kas inimesed usuvad Andrus Veerpalu? · Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga
Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad
annaabi.ee 
