Bengt Gottfried Forselius
Rahvakoolidele tuli
muretseda ka lauluraamatud.
Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale
Piiskopi mõisa seminari, kus ta hakkas õpetama tulevasi koolmeistreid. Seminar avati 1684.
aastal. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist
tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihelkondade sõnavara ja murraku.
Nõnda olid seminar ka murrete lähendamise ja ühtse kirjakeele ettevalmistmise kohaks. 1686.
aastal lõpetas esimene lend koolmeistreid, kes hakkasid oma koolides samuti uute
õpperaamatute järgi õpetama. Samal aastal läks Forselius oma kahe õpilasega Rootsi, et
tõestada Eesti maarahva õppimisvõimelisust, mida ta ka suutis teha. Tänu sellele saadi toetust
koolimajade ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. Forseliuse juhitud seminar
töötas kuni aastani 1688. Koolis käis nelja aasta jooksul 160 poissi ja amet omandati kahe
aastaga. 1688
annaabi.ee 
