Riigiõigus
Pärast
kohtuotsust jääb seadus formaalselt kehtima, ent teda ei saa rakendada. Seaduse
muutmine on jäetud parlamendile.
Kelseni süsteemi iseloomustab see, et on moodustatud eri pädevusega KK-s eri
pädevusega institutsioonikohtu kõrvale. Laiema leviku said KK-d pärast II Mis.
Nende loomist täiendati sellega, et institutsioonilise süsteemi kohtunikud ei ole
suutelised hoomama abstraktseid K-lisi küsimusi oma sellealase ettevalmistamatuse
tõttu.
K-liste kohtute tekkeperioodil oli see kindlasti nii. Toonases Euroopas oli levinud, et
advokaat või prokurör võttis kaasa seaduse, K-st ei teadnud ta midagi. Pädevus
lahendati lihtsalt: riigipea taotleb hinnangut K-le vastavuse kohta, rahvas saab
pöörduda KK-sse.
VI loeng 24.03.2006
§5 Konstitutsioonikohtute pädevus
KK-te pädevus on riigiti erinev, kuid üldiselt võib välja tuua järgmised asjad, millega
KK-d harilikult tegelevad:
annaabi.ee 
