Setu rahvariided.
Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge
villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd.
19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20.
sajandi algul tuli moodi must sukman.
19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine
valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav
poeriidest või linasest põll.
Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget
pearätti.
Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud,
sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits.
Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud.
19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament.
Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted
annaabi.ee 
