Õnne otsides kirjand
lootus leida õnne on see, mis paneb meid edasi tegutsema.
Liikudes edasi tulevase õnne poole on paratamatult vajalik aeg-ajalt lasta lahti minevikust,
unustada nüüdseks ebaoluline ning jätkata puhtalt lehelt, sest nagu Anton Hansen Tammsaare
on “Tõde ja Õiguse” esimeses osas öelnud, et möödunud õnn on surnud õnn.
Minevikust tuleb õppida, kuid selles elada ei saa. Endale pidevalt möödunud ebaõnnestumisi
etteheites ei saavuta me midagi ega muutu seeläbi õnnelikumaks.
Nagu ka laulusõnad ütlevad: mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees.
Ma arvan, et mineviku peegeldamise asemel tuleks pigem leida enda ellu midagi uut, mis
tuttava tunde esile manaks. Tuleks leida miski, mis tulevikus saab minevikus ning meie
iseloomu ning olemust sügavalt puudutab. Miski, milleta ei oleks me need, kes me oleme. Ega
saaks nendeks kelleks kujuneksime.
Avastades tulevast õnne, ei pruugi me leida olnu koopiat