Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d id ja fo s fa a d id ) , m is o n te kkinud p õ llum a ja nd us te g e vus e g a m ud a ä ra vo o l e h itus p la ts id e lt Veereostuse allikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Tööstusveed, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid Halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette Pindmise äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi ning õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Liigse veereostuse vältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka Vee puhastamine
aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või
mitmekesisuse kadumine ka liigne pestitsiidide kasutamine on põhjustanud putukate populatsiooni vähenemise. Viimane pärsib paljude taimede ja põllukultuuride looduslikku tolmeldamist. Me peame suurendama pinnase viljakust, drastiliselt vähendama pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste kasutamist. Intensiivse põllumajanduse tulemusena on põldude pindalad suurenenud, kasutatakse ohtralt mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Suurte põllumajandusmasinate kasutamine soodustab ühetaoliste põllumassiivide loomist ja põldude sees ja nende servadesolevate pool- looduslike alade elimineerimist. Põllumajandusmaastik on seeläbi muutnud homogeensemaks ja kaotanud elurikkuse säilimist soodustavaid elemente, seetõttu on vähenenud erinevate lülijalgsete, lindude, pisi-imetajate ja taimeliikide arvukus ning liigiline mitmekesisus (Geiger jt, 2010).
lämmastikuühenditeks. 11. Bakterite kasutamise kohta näited. Toiduainetööstus, meditsiin, põllumajanduses, energeetikas. Õp lk 26 toidud: Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jne; meditsiin: toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine; põllumajandus: valmistatakse nende abil silo, tõrjutakse taimhaigusi ja kahjureid ning tehakse taimede kasvu soodustavaid bakterväetisi; energeetika: põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse alkoholi, mida kasutatakse küttelisandina. 12. Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Nimeta neid algloomi ja nende poolt põhjustatud haigusi. Nad tekitavad haigusi. trihhomonoos-sugulisel teel, lamblioos-pesemata puu- ja aedviljadest, malaaria-sääsed, toksoplasmoos -läbi kassiliiva. 13. Teadlaste viimase aja uurimuste tulemusena ei peeta vetikaid enam taimedeks, vaid
annaabi.ee 
