ühendamiseks. Metallkest kaitseb mootorite, fluoor valgustite ja muude segajate eest. Koaksiaalkaablit on raske paigaldada, kuid on hästi kaitstud kõrvaliste signaalide eest. Koaksiaalkaabel 5 Koaksiaalkaabli abil saab ühendada pikki vahemaid arvutivõrgus. Sobib kohtadesse kus on rasked tingimused (palju segavaid signaale). Peenike koaksiaalkaabel Peenike koaksiaalkaabel thinnet 10BASE2 puhul kasutatakse peenikest kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 5 mm. Segmenti pikkus on 185 m (mõnel juhul kuni 200 m). Peenike koaksiaalkaabel 2 Kaablit kasutati koolides võrkude loomiseks. Kasutatakse tavaliselt siinvõrgu loomisel. Kasutati algselt mereväes kuna kaabel oli välistingimustele vähetundlik ja kaabel sai piisavalt pikk. Jäme koaksiaalkaabel Jäme koaksiaalkaabel thicknet 10 BASE5 puhul kasutatakse jämedat kaablit. See on Etherneti üks standard.
.................................................. 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................................................................................................. 8 Võrguseadmed, meediumid....................................................................................................... 11 Seadmed mida kasutatakse Etherneti võrgu ehitamiseks.......................................................... 13 Võrgukaablid.............................................................................................................................. 16 Kiud........................................................................................................................................... 19 Traadita andmeside ..............................................................................................................
ühendusliini Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Pooldupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus, mille puhul saatmine ja vastuvõtt ei toimu aga üheaegselt. Täisdupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus üheaegselt toimuva saate ja vastuvõtuga. 3 Pöördusviisid FÜÜSILISED KANDJAD 10BASE-T - Kõige levinum Etherneti variant maksimaalse andmeedastuskiirusega kuni 10 Mbit/s. Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit. 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3. 100BASE-T - Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00Base-T) See Etherneti standard on loodud võrkudele, kus on vaja suuremat sidekiirust, kui seda suudab pakkuda Etherneti standard (10 Mb/s). 100Base-T väljaarendajaks on Grand Junction Networks. 1000BASE-T - IEEE 802
....................................................10 VLAN (Virtual Local Area Network)............................................................................................ 10 2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) = '''Definitsioon ja ülevaade''' Hulgiprotokoll-siltkommutatsioon IETF'i standard pakettide marsruutimiseks Internetis. MPLS on disainitud kandmaks erinevat liiki internetiliiklust nagu ATP, Etherneti raamid (frames), SONET ja ka IP pakette (packets). MPLS loodi selleks, et ATM välja vahetada, sest tänapäeva magistraalvõrgud on väga kiireks läinud (40Gbits ja rohkem) mistõttu enam 1500 baidine paketi suurus ei mängi välja vaid jääb väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes. Sarnaselt Cisco siltkommutatsioonile kasutab edastamisinformatsiooni sisaldavaid silte (tag), mis
KEERDPAARKAABLID 1) S/UTP - Etherneti ühenduse jaoks. See on kõige populaarsem ja põhimõtteliselt kõige kindlam kaabel,mida kasutatakse kooli interneti ühenduse jaoks. Aitab kõrvaldada häireid külgnevaid osad ja elektrilisi seadmeid. 2) S/STP kaabel. Varjestatud keerupaar kasutatakse tihti võrke kasutades Token Ring topoloogias.See sobib keskkonna elektriliste häirede jaoks.Puuduseks on vastuvõtlik raadio ja elektrilised häiringud. 3) S/FTP - Täielikult varjestatud kaablid,mis on välja töötatud ISO ja IEC. See kaabeldus tüüp kajastatakse S/FTP,mis tähistab fooliumi ja põimitud üldist kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline. 5) CAT6a – See on mõeldud 10 Gbit/s ü...
Kaablite lühitutvustus Kiudoptiline kaabel Kiudoptiline kaabel on andmesideks mõeldud kaabel, milles info ülekandmine toimub valguslainete abil. Seega ei saa selle kaudu edastada elektrienergiat. Kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel on peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav vasest kaabel, kuid seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. Cat 5 kaabel Cat 5 kaabel on keerdpaar kaabel, mis on maailmas laialt levinud ning mida kasutatakse arvutivõrkudes, telefonisides ning videosignaali edastamisel. Kaabel on tavaliselt varjestamata, mis on ka põhjuseks, miks paarid keerdus on. Keerdudel on omadus vähendada müra mõju kaablis levivale signaalile. Andmesidekiht Ethernet protokoll Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks.
Informatsiooni edastuse seisukohalt sellel mingit tähtsust ei ole. Üks meetod virtuaalse kohtvõrgu implementeerimiseks on Virtual Private Network (VPN). VPNi korral seotakse mitmed erinevates kohtades asuvad kohtvõrgud üheks suuremaks kohtvõrguks, kasutades jaamadevaheliseks sidekanaliks Internetti. Kogu side, mis kohtvõrkude vahel toimub, on privaatne, see on krüpteeritud. VLAN tehnika võmaldab ühel füüsilisel infrastruktuuril moodustada mitmeid loogilisi Etherneti segmente, selliste võimalustega saab: ·Lokaliseerida liiklust ·Lahendada topoloogilisi küsimusi ISO level 2 kihis see tähendab kiht allpool ruutereid. Plussid: · Võimaldavad effektiivselt eraldada liiklust · Kasutadavõrku paremini ära · Vähendada võrgu koormust Miinused: · Tootjatel ei ole ühist standardit
suurus on viidud kuni 1522 baidini, et võimaldada Q-märgendi kasutamist. Q-märgend sisaldab 802.1Q VLAN informatsiooni ja 802.1p prioriteetsusinformatsiooni 802.3ad , 2000, Linkide agregeerimine paralleellinkidele 802.3ae , 2003, 10 Gbit/s Ethernet üle kiudoptilise liini; 10GBASE-SR, 10GBASE-LR, 10GBASE-ER, 10GBASE-SW, 10GBASE-LW, 10GBASE-EW IEEE 802.3 standardid 6 802.3af, 2003, Toide üle Etherneti 802.3ah , 2004, Esimese miili Ethernet 802.3ak, 2004, 10GBASE-CX4 10 Gbit/s Ethernet üle kahesoonelise varjestatud kaabli 802.3an , töös, 10GBASE-T 10 Gbit/s Ethernet üle varjestamata keerdpaarliini 802.3ap , töös, Backplane Ethernet (1 ja 10 Gbit/s trükkplaatidel) IEEE 802.3 standardid 7 802.3aq, töös, 10GBASE-LRM 10 Gbit/s Ethernet üle multimoodilise kiudoptilise kaabli 802.3ar, töös, Ummikuhaldus
Architecture). MCA (Micro Channel Architecture). PCI (Peripheral Component Interconnect). PCI-E (Peripheral Component Interconnect Express). PCI-X (PCI-eXtended) Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga Ühenduspesad Kaardi seljaplaadil asub port, millesse sobib andmesidekaabel, nagu Etherneti kaabel, mis jookseb kesksesse jaoturisse või lülitisse. Signaallambid Tüüpilisel videokaardil on üks roheline ja üks kollane signaallamp Sõltuvalt kas seadmel on võrguühendus või mitte lamp kas põleb, vilgub või on väljas Vahel on vilkumine hea vahel mitte Andmete liikumine Kui mingi arvutis olev programm soovib alustada üle võrgu suhtlust mingi teise programmiga, siis peab ta teadma teise programmi aadressi. Üldine aadress koosneb
modemi, kuvari, hiire ja/või järjestikprinterikülgeühendamiseks. EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232 järeltulijad RS-422 ja RS- 423, mis on tahapoole ühilduvad RS-232-ga, nii et RS-232 seadmeid saab ühendada näiteks RS-422 pordiga. 100BASE-T Etherneti variant maksimaalse andmeedastuskiirusega kuni 10 Mbit/s. Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3 100BASE-TX 100BASE-TX on kõige levinum kiire Etherneti vorm, mis kasutab kahte juhtmete paari 5. kategooria või parema kaabli (tavalises 5. kategooria kaablis on 4 juhtme paari ning selle tõttu toetab kahte 100BASE-TX ühendust). Nagu 10BASE-T kaablis, on õiged paarid
tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s. Etherneti standardit järgiva võrgu saab rajada mitmesuguste eri kaabeldusvariantide baasil. Standard jaguneb kaabeldusvariantide järgi: *10Base5-Ethernet (jämeda Ethernet-kaabli baasil), *10Base2-Ethernet (peene Ethernet-kaabli baasil), *10BaseT-Ethernet (bifilaarkaabli baasil). CSMA/CD kohaselt põhineb jaamade omavaheline suhtlus magistraali oleku
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette.
GHz nimetatakse juba optilisteks sagedusteks. TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID: Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas - Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe). ATM (Asynchronous Transfer Mode) asünkroonülekanne. Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse
abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku 802.11B- raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet- kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio- Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga 1. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
kasutuses audio süsteemides, nagu näiteks : MiniDisc, CD and DVD pleierid, DAT lindistajad, arvutites ja vanades video mängudes. Toslink optiline ühendus. Coaxial audio Koaksiaalkaabel on peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav vasest kaabel, kuid seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. MIDI on 1980-ndate alguses loodud ja 1982 määratletudandmevahetuse , mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroniseerida. Eelduseks on, et seadmed toetavad MIDI standardit ja nende vahel on MIDI-ühendus (standardne MIDI-kaabel või näiteks
silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s. Etherneti standardit järgiva võrgu saab rajada mitmesuguste eri kaabeldusvariantide baasil. Standard jaguneb kaabeldusvariantide järgi: *10Base5-Ethernet (jämeda Ethernet-kaabli baasil), *10Base2-Ethernet (peene Ethernet-kaabli baasil), *10BaseT-Ethernet (bifilaarkaabli baasil)
Lühendid ISO - International Organisation for Standardisation. OSI - Open System Interconnect. TCP - Transmission Control Protocol. IP - Internet Protocol. TCP/IP mudel - Lihtsam, kui OSI mudel, sest sisaldab vähem kihte: Rakenduskiht, Transpordikiht, Internet, Võrgu ligipääsukiht. Ethernet Tööprintsiip CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection). Liini kuulamine, mitmene pöördumine, kokkupõrgete äratundmine. Etherneti meediumi standardid - Lisanimed, mis koosnevad kolmast osast: xxxBASE-ZZ (10BASE-2, 100BASE-TX), kus xxx-edastuse ribalaius megabitti/sekundis. BASE - baseband signaalikodeering, ZZ- kaabli pikkust, tüüpi, töömeetodit vms eristav tähis. Transiiver Saatmisel muundab digitaalsignaali meediumile sobivaks analoogsignaaliks. Vastuvõtmisel muundab meediumist saadud signaali digitaalsignaaliks. eraldiseisev(seade või moodul)
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama
FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv
DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha. WLAN kasutab võrguliiklusel Etherneti põhimõtteid, erinevus on ainult füüsilise kihi 'juhtmetustamises'. WLAN-i puhul ei ole raadiolingi jaoks füüsikalisi piire ühes võrgus korraga olevate klientide arvule. Üks WaveLAN element võib katta rohkem kui 5000 ruutmeetrise maa-ala. Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele, veel võimsamate antennidega võib see kaugus ulatuda kuni 40 km-ni. Punkt- punkt ühendus on eriti tähtis kohtades, kus puuduvad kommunikatsioonivahendid
Mbit/s). Kõige basicum wifi tavakasutuses. (Wi-Fi allows local area networks to operate without cable and wiring. It is making popular choice for home and business networks. A computer's wireless adaptor transfers the data into a radio signal and transfers the data into antenna for users) BLE – Bluetooth Low Energy - juhtmevaba personaalvõrgu (PAN) tehnoloogia, mis võimaldab luua Etherneti võrgu sülearvutite, mobiiltelefonide ja pihuseadmete vahel. Bluetooth Smart eesmärk on vähendada oluliselt energiatarbimist ja kulusid võrreldes klassikalise Bluetoothiga, ilma sidepidamiskaugust vähendamata. Lisati bluetooth standardisse kui võeti vastu bluetooth 4.0 versioon. Bluetooth Smart on disainitud madala energiakuluga seadmetele. 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on omavahel seotud?
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette.
на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks
Demux- Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Demultiplex ja Exit. SINGLE MODE On optiline kuid, mille eesmärk on luua üks valguskiir, mis sisaldab sageli mitmeid erinevaid lainepikkusi. Ainult üks valgussignaal liigub korraga. Single mode fiiber core on tavaliselt 9 micronit lai. Suutab toetada Gigabit etherneti ühendust kuni 10 km'i pikkuses. MULTI MODE On sellist tüüpi kaabel mis on piisavalt paks, et sobib mitme signaali liikumiseks. QoS Viitab ressursside reserveerimise kontrollmehhanismile. Teenuse on võimeline pakkuma erineva prioriteeti applikatsioonile, kasutajale või andme voolule. Network protocol mis toetab QoS'i võib nõustuda liikumis lepinguga applikatsiooni software vahel ja reserveerida vahemiku network nodes. IEEE802,3 10Base2-10Mbit/s koaksiaal
vajaduse korral nõuab mõnda paketti uuesti. SPX töötab vahetult koos võrkudevahelise paketivahetuse protokolliga (IPX - Internetwork Packet Exchange), mis haldab andmepakettide liikumist võrgus. IPX/SPX võib võrrelda põhiliste internetiprotokollidega IP ja TCP IPX/SPX ---> Võrgukaart - protokoll, mis toetab võrgus mängimist. Installeeri kui tahad võrgumänge mängida. 8. Interneti protokollid ARP ja RARP ARP (Address Resolution Protocol) on tehnika, mida kasutatakse Etherneti võrgus sama võrgu piires võrgukihi datagrammi sihtkoha kindlakstegemisel. Võrgutasemel toimub andmete liikumine etherneti datagrammidena kusjuures võrguseadmeid identifitseerivad MAC aadressid. Iga võrgukaardiga on seostatud lisaks MACi aadressile Interneti tasemel tavaliselt üks IP aadress. |---|------------------------|---------------------------|-----| | | | __|__ __|__ __|__
Nad töötasid välja võrkude põhiprintsiibid: 1) Minimalism ja autonoomia Ei ole vaja midagi spetsiaalset teha või muuta oma süsteemis, et ennast võrku ühendada. 2) Teenuse mudel See mida võrk tagab, selle me saame, aga midagi spetsiaalset me selle jaoks ette ei võta. 3) Olekuvabad ruuterid Ruuter ei tea kuhu eelmine pakett kuulub ja mida järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära. 1976 Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP e-maili edastusprotokoll 1983 TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 FTP (failiedastusprotokoll) 1988 Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990
domeeninimeks. /// Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga ==> MAC-aadress - MAC-aadress, meediumipöörduse juhtimise aadress Kohtvõrgus (või mõnes muus võrgus) on MAC-aadress teie arvuti võrgukaardile tootja poolt omistatud unikaalne riistvaranumber. Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. ///// MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht
/// Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga ==> MAC-aadress - MAC-aadress, meediumipöörduse juhtimise aadress Kohtvõrgus (või mõnes muus võrgus) on MAC-aadress teie arvuti võrgukaardile tootja poolt omistatud unikaalne riistvaranumber. Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP- protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. ///// MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht. /////// DLL kihi teine alamkiht on loogilise lüli
1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti
application gateways pakette filtreeritakse rakenduse formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui Salvestab ja edastab Etherneti frame'e. Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui andmete ning IP/TCP/UDP väljade järgi datagrammide saabumine fabric'st, siis on vajalik puhverdamine. frame tuleb saata segmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. Sillad jagavad LANi LAN segmentideks. Ning 56.Transpordikihi turvalisus, SSL 36
jagata. Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis on määratud järgnevalt: IPv4-s on 127.0.0.1 IPv6-s on ::1 Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje. IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud. Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli väljatöötamisel. Varsti peaks igal mobiiltelefonil olema oma IP-aadress. Mobiilsete seadmete toetuseks vajaliku protokolli Mobile IP realiseerimine on kohustuslik igale IPv6 protokolli realisatsioonile
Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R. Oletame, et A teab B IP aadressi. 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõppunktiks B. 2) A kasutab ARPi, et saada R-i MAC aadress. 3) A loob kanalikihi kaadri, kus sihtkohaks on R-i MAC aadress. Kaader koosneb A to B IP datagrammist. 4) A kanalikiht saadab kaadri. 5) R-i kanalikiht saab kaadri kätte. 6) R eemaldab IP datagrammi Etherneti kaadrist, näeb, et see on mõeldud B-le. 7) R kasutab ARPi, et saada B füüsilise kihi aadress. 8) R loob kaadri, mis sisaldab A to B IP datagrammi ja saadab B-le. 43. Ethernet Kõige populaarsem traadiga LAN tehnoloogia. Loodi 70ndate keskel. Odavam kui token LAN ja ATM. Ethernet on ühenduseta andmeedastusteenus, s.t. enne paketi teele saatmist ei toimu handshaking’imist.
See lubab süsteemile ligipääsu kõvakettastele. 8. Real-time clock - Pakub pidevat aja arvestust. 9. Voolu haldus - APM ja ACPI funktsioonid pakuvad arvuti magama panemist ja välja lülitust. 10. Nonvolatile BIOS memory - Süsteemi CMOS, abistab aku täiend voolu, loob piiratud püsimatu salvestus ruumi süsteemi konfiguratsiooni andmeteks. 11. AC'97 või Intel High Definiton Audio - Heli liides. 12. Out of band management - kontroller nagu BMC või HEC. Lõuna sild pakub tuge ka Etherneti, RAID, USB, audio koodekite ja FireWire- ile. Haruldane on see et lõuna sild pakub tuge klaviatuurile, hiirele, seeria portidele, kuigi normaalselt on need seadmed ühendatud teise seadmega Super I/O. 9 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Kokkuvõtte Põhja ning lõuna sild töötavad kindlate protsessoritega
Et andmetele iga op-sysi alt ligi pääseks oleks tark teha eraldi loogiline FAT32 part. 20. Modemid. Nende ülekandekiirused, modulatsiooni liigid ja kasutuses olevad standardid. analog modem - analoogmodem Tavaline modem, mis muundab arvutist väljuvad digitaalsignaalid toonideks, mida on võimalik edastada üle analoogtelefoniliinide ATU-R (ADSL Terminal Unit - Remote), ADSL modem Seade, mis ADSL-ühenduse ühendab arvutisse installeeritud Etherneti võrguliidesekaarti (NIC) telefoniliiniga cable modem - kaablimodem Arvuti ja kohaliku kaabel-TV võrgu vahele ühendatav modem, mis võimaldab ühendust Internetiga. Kaablimodemi ribalaius on palju suurem, kui ISDN või ADSL modemitel. Kaablimodemid on tavaliselt paigutatud maja kaabeltelevisiooni jaotuskappi ja tarbijad neid ise ei osta. Küll aga võib kaablimodem olla sisse ehitatud teleriboksi (set-top box). Kaablimodem
neljast oktetist. Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega. Host pärib IP aadressi DHCP saadab IP aadressi (DHCP ACK) 33
Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2. Kontrollsumma meetod: Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Saatja jagab kogu portsu 16 bitisteks arvudeks; kontrollsumma liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. saadakse segmendi „1“-de arvust; kontrollsumma lisatakse või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse UDP vastavasse päise lahtrisse. Vastuvõtja liidab samuti 48bit MAC aadressid, mida kasutatakse datagrammi füüsiliseks oma väljundeisse ja sama teevad ka teised
sammule aadressid muutuvad. 43. Ethernet Ethernet on (domineeriv) võrgutehnoloogia. Ethernet on juhupöördusvõrk, ehk pole garantiid, kui nt kaks tahavad korraga rääkida- tekivad põrked. Seetõttu on ethernet tõenäosuslik- mida suurem on kiirus, seda väiksem on põrgete tõenäosus. Ethernet on ühenduseta andmeedastus. Käepigistust ei toimu ning on unreliable. Etthernet on ühinduv- paketti ei pea ringi formateerima- lihtsalt kiirus on erinev. Etherneti ajalugu: Ethernet sai alguse siinivõrguna. Alguses kasutati bus topoloogiat, etherneti arenedes, hakati kasutama kommuteerituid, ehk tähtetherneti, mille keskel on switch ning igas otsas on erinev etherneti võrk, mis tagas, et põrkeid ei ole. Kasutab CSMA/CD edastusmeetodit: Ethernet töötab CSMA/CD meetodi peal- kõigepealt kuulatakse kanalit, kui kanal on vaba, siis saadetakse andmed, kui ei ole vaba, siis oodatakse. Ehk põrkeid väga vältida ei saa,
andmeedastuskiiruse pärast. Ethernet's kasutatakse andmete edastamisel CSMA/CD edastusmeetodit. Ethernet kaadri strukuur sisaldab: Preamble - kindel bitijada, mis näitab, et algab uus kaader. Sünkroniseerib saatja ja saaja kellad. Saaja aadress - 6 baidine MAC aadress Saatja aadress - 6 baidine MAC aadress Tüüp - näitab kõrgema taseme protokolli (IP, IPX või AppleTalk jne) Andmed - määratud pikkusega baidijada, mis sisaldab kasulikku andmeid. CRC - veakontrolliks vajalikud andmed. Etherneti tehnoloogiad: 10Base2 - koaksiaalkaabliga ehitatavad siinivõrgud. Maksimaalne kaablipikkus seadme ja terminaatori vahel on 200 m. Maksimaalne kiirus on 10Mbps. 10BaseT ja 100BaseT - vastavalt 10 Mbps ja 100 Mbps kiirus, nimetatakse "Fast ethernet'ks". T - tähendab, et kasutatakse Twisted Pair (keerupaar kaablid) kaabeldust. Huubist Switch'ni on võrk ülesehitatud täht-topoloogiaga. Maksimaalne distants kahe võrguseadme (nt. huub ja arvuti võrgukaart) on 100m
tähendab, et andmekiirus on 10 Mbps ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - normaalne koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe). Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. Ethernet ei ole ühendusele orienteeritud, s.t. enne paketi teele saatmist ei toimu handshaking'imist. Samuti pole Ethernet ka usaldusväärne, sest ei toimu ACK'imist ega NAC'imist. Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on 48bit MAC aadressid, mida kasutatatakse füüsiliseks transpordiks. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(S, VV)6 baiti MAC. Kaader saadetakse kõigile LAN-i masinatele ja need kes ei ole selle
nad üldse ei valgusta. Võib kasutada kas 180º, 120º, 90º või mingi muu nurgaga suundantenne. Kliendi pool võib kasutada ka suundantenne, kuid eelkõige sõltub antenni valik sellest kui kaugel klient asub kesksaatjast e kui tugev on vastuvõetav signaal. Vastuvõtja poolel on üldjuhul samad seadmed, mis punktist punkti lahenduse puhul. Kesksaatjal on aga vajalik spetsiaalne seade CU (central unit), mis suudab juhtida mitmekümnest sillast tulevaid signaale ja millel on Etherneti liides seadme Internetti ühendamiseks. Need kaks võrgulahendust on peamised, mille abil on võimalik luua kohtvõrk, mis koosneb mitmete kilomeetrite kaugusel olevatest osadest. Neil lahendustel on mitmeid erinevaid realisatsioone vastavalt klientide paigutusele. Näiteks kui on vaja pakkuda Interneti ühendust mingile kontorite jaoks mõeldud majale, kus igal korrusel on erinev firma oma kohtvõrguga, siis võib terve maja võrku lülitamiseks panna vastasmaja
telefonikõnesid, digitaalandmeid või muud infot, sest nad edastavad selle reeglina igal juhul digitaalselt. Ka enamik moodsaid telefone töötab digitaalreziimis. Eestisse jõudsid need kolm-neli aastat tagasi. Seevastu väiksemate liinidena, mis ühendavad omavahel kas üksikuid arvuteid või siis kohtvõrke, kasutatakse tavaliselt omaette liine, mis on ette nähtud ainult arvutite ühendamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks kõik kohtvõrkude - näiteks Etherneti - kaabeldused ja sageli ka mõningad pikemad liinid, mis on üüritud telefoniteenust osutavalt firmalt või ehitatud ka spetsiaalselt arvutiside tarbeks. Levinud on ka telefonivõrgu tavateenuste kasutamine, kus üks arvuti "helistab" tavalisi telefoninumbreid ja -võrku kasutades teisele arvutile. Viimasel juhul on kiirus tihti küll suhteliselt tagasihoidlik, sest signaal läbib tavalisi telefoniliine ning -keskjaamu, mis on ette nähtud ikkagi eelkõige inimkõne edastamiseks
Meie regioonis on oluline jälgida, et TV kaardid võimaldaksid PAL standardile vastava televisioonisignaali vastuvõttu (Põhja- Ameerikas on kasutusel NTSC televisioonisignaali standart). Tootjad: ASUS, Dell, D-Link. Askey, Artech, Anubis, Elgato, Compro Technology jne. Tv tuunerkaarte on saadaval suurtes valikutes nagu: PCU bus expansion card, PCI Express (PCIe) bus, PCMCIA, Mini PCI Express, PCMIA Express või USB seadmed. Eksisteerib isegi Etherneti ühendatud kaarte (HDHomeRun) ja (HAVA). Mõnikord on videokaartidel (Näiteks ATI All-In- Wonders seeria kaardid) sisse ehitatud tuuner koos analog-to-dialog convertoriga. Mõnedel väga odavatel kaartidel on puudu 14 protsessor seega vajavad nad süsteemi protsessorilt abi. Variante: · Analog TV tuunerid: Odavaimad tüübid saadavad välja toorest video voogu, sobib reaalajas vaatamiseks
raadiolained. Erinevad edastusvõimalused: * Twisted-pair copper wire, TP (keerdpaar vaskkaabel) – kaks isoleeritud vasktraati. Unshielded twisted pair (UTP) cable – peamiselt kasutatakse LAN’ide jaoks. Category 3 – traditsiooniline telefonikaabel, 10 Mbps Ethernet. Category 5 – 100 Mbps Ethernet. * Koaksiaalkaabel – koosneb samuti kahest vaskkonstruktsioonist, aga need pole mitte paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides. * Fiiberoptiline kaabel – klaasfiiber, mis kannab valgusimpulsse. Võimaldab suurt kiirust (sadu gigabitte sekundis), immuunsed elektromagnetilisele mõjule, väike sumbuvus.
mille taha on printer ühendatud, välja lülitatase. Võrgus trükkimiseks on vaja printserverit, kuid see võib paikneda mõnes salvestusseadmes või ruuteris. Kui plaan on soetada uus ruuter ja printer, maksaks juba enne planeerida, kumb neist võrgutrüki toega soetada. 10.2 Tava- ja võrguprinter Mis eristab tavaprinterit võrguprinterist? Nagu nimigi ütleb ei midagi enamat kui lihtsat tõsiasja, et ühe seadme saab ühendada otse võrku läbi Etherneti pordi (võruprinter) ja teist sa reeglina ei saa (kui siis läbi võrgus oleva arvuti või printserveri). Võrguprinteri eelis on see, et ühendad ta võrku, installeerid ajurid nt. serverisse ja sealt edasi printeri jagamine tööarvutitele ei ole mingi küsimus, samas saad printeri panna normaalsele kohale töökohtade juurde, mitte serveriruumi. Suurtes asutustes eelistatakse tihti just võrguprintereid, kuna nende haldamine üle võrgu on võimalik (samas kui tavaprinteritega
siseneb koduarvutite maailma); Colossal Cave tekstipõhine seiklusmäng Will Growheri poolt; Ray Tomlinson loob e- maili programmi ARPANET-i tekib @; 1972 5 1/4 inch diskettes first appear. 1972 2 tähtast programmeerimise konsepti esitletakse: Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal- arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga ,,Breakout";
kasutaja täidab vormid/vajutab nuppe, brauser saadab sisestatud parameetrid serverile ja server arvutab parameetrite järgi uue html lehe) Single-page app: - server ehitab datat: json teksti - javascript brauseris muudab/ehitab html teksti otse brauseri kõhus Tldr: lehte kirjutatakse dünaamiliselt ümber, seega on ühendamist serveriga vähem ja laadimisajad väiksemad Arvutivõrgud: Mac aadress – Etherneti aadress masinal, unikaalne kohtvõrgu piires, sõltub võrguliidesest. Näiteks on MAC-aadress arvuti võrgukaardil ja ruuteri võrgupesadel Ip aadress – kohtvõrkude sidumiseks antakse igale masinale unikaalne nn IP aadress: tüüpiliselt neli baiti Port – programmispetsiifiline aadress (port ütleb OSile, mis programmi kätte tuleks füüsiliselt data anda) Ethernet – on internet kohtvõrgus (sh wifi)
sagedamini majaühistult liitumine teostatakse valguskaablitega. 6.2 Kohtvõrgutehnika Andmetehnikal on oluline osa ettevõtte tegevuses ja võrgu abil saab arvuteid ja teisi ettevõtete seadmeid omavahel kiiresti ja usaldatavalt toimima panna. Niisiis ettevõtted vajavad korralikku võrku, et toimida küllaldaste efektiivsustega. Tavaline lähivõrk on Ethernet. Teisi on muuseas Toxen Ring ja FDDI. Kohtvõrgu siirdekiirused on kasvamas. Etherneti- võrk on siirdunud töökohtadele ja on põhisageduselt 10 Mbit/s. Fast Ethernet on siirdunud 100 Mbit/s ja Gigabit Ethernet 1 Gbit/s. Etherneti standardiseerimine on küllalt kaugele jõudnud juba. Kasvavad siirdekiirused esitavad uusi rangemaid nõudeid avalikule kaabelduse siirdeteedele ja kanalitele ning nendes kasutatavatele komponentidele nagu kaablid ja liidestarvikud. Kuna kohtvõrgus on rakendus, mis sõltub rohkem avaliku kaabelduse teostusvõimekuselt, on samuti
saatmisel uhelt arvutilt teisele ule Interneti. Teisiti kolmandas ehk vorgukihis. oeldes TCP (Transmission Control Protocol) on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad edastusohje protokoll Levinuim vorgu omavaheliseks transpordikihi protokoll, suhtlemiseks Internetis mida kasutatakse Etherneti vorkudes ja Internetis. Igal Internetiga uhendatud arvutil (Internetis TCP on uhendusega edastuse protokoll, mis on nimetatakse ehitatud neid hostideks) on vahemalt uks IP aadress, mis internetiprotokolli (IP) peale ja seetottu naeme kuulub ainult luhendit TCP sellele hostile. Kui te saadate voi votate vastu peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP
annaabi.ee 
