Peremehed Tammsaare teostes
väita, et Eesti talupoeg polnud just eriti terava mõistusega. Samas olid nad
töökad ning armastasid seda, mida nad tegid. Vähemalt tegid nad oma
igapäevategevusi ausalt ning südamega, erinevalt linnavurledest, kes nii väga
eurooplased olla soovisid. Vähemasti nii mainis Tammsaare ühes oma kirjas.
Miks teha midagi, mis lihtsalt on meie jaoks ebamaine ja võlts? Nagu ta ,,Tõde
ja õigus" näitas, siis tee tööd ja näe vaeva ning hiljem tuleb ka armastus.
Tolleaegne etetkujutus romantilisest idüllist oligi vist pruunikas-mustjas,
enamasti palkidest talumaja, mille hoovis oli kaev ning ümber veel mõned
kõrvalhooned. Oli ju Andres nii sarnane eelpool mainitud kahe teise
peremehega, kes tööd justkui oma teiseks abikaasaks pidasid. Polnud nad
erilised suhtlejad, samuti polnud nad väga head tunnete avaldamises. Kuid töö
sai tehtud, olgu selleks kraavi kaevamine või kivide õhkamine (viimane küll
mõningate mööndustega)